Värskelt avaldatud uuring näitab, et kõige kriitilisemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste
väljakutsete lahendamine eeldab nii üksikisikute kui ka ettevõtete panust. Samal ajal kui 34% Eesti
elanikest on valmis sotsiaalselt vastutustundlike kaubamärkide poolt pakutavate toodete ja
teenuste eest rohkem maksma ning ettevõtted on üha enam valmis MTÜsid ja avalikku haldust
toetama, takistavad suurema sotsiaalse kaasatuse saavutamist endiselt mitmed olulised barjäärid.

Uuringu eesmärgiks oli pakkuda Eesti kõige olulisematele otsusetegijatele teadmisi ja arusaamist
paremini informeeritud, tahtlikumaks ning mõjusamaks sotsiaalseks kaasatuseks. Uuringu viis läbi
rahvusvaheline mõttekoda Social Impact Alliance for Central & Eastern Europe strateegilises
koostöös Eesti Arengukoostöö Ümarlaua ning advokaadibürooga TGS Baltic. Uuring põhineb
intervjuudel avaliku, era- ja sotisaalsektori võtmeisikutega.

„Ettevõtted ja üksikisikud on üha enam valmis panustama oma ressursse – aega, raha ja oskusi –
kõige akuutsemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisse. Meie kõigi huvides
on seda protsessi nende jaoks kergendada. Loodame, et Eestis sotsiaalse mõju ökosüsteemi
kujundavate organisatsioonidega koostöös valminud soovitused aitavad prioriteete seada ning
vastavate tegevustega alustada,“ ütles Anna Korzeniewska, organisatsiooni Social Impact Alliance for
Central & Eastern Europe asutaja.

Uuring näitas, et Eesti sotsiaalse mõju ökosüsteemis on veel mitmeid arengukohti. „Eesti
sotsiaalsektoril on palju potentsiaali, kuid õiguslike piirangute tõttu ei arene see nii kiiresti kui võiks.
Eesti seadusandluses puudub sotsiaalse ettevõtte mõiste ning seetõttu ka vastavad hüved. Samuti
on puudu asjatundjatest, kes juhiksid projekte või omaksid algatuste rakendamiseks vajalikke
teadmisi,“ toonitas Eesti Arengukoostöö Ümarlaua endine tegevjuht ning Riigikogu Kantselei
Välissuhete osakonna nõunik Susanna Veevo.

Suure väljakutsena tuvastas uuring ka mittetulundusorganisatsioonide sõltuvuse avaliku sektori
rahastusest ning pikaajaliste eraannetajate puuduse. Kui avalik sektor teeb tihedat koostööd nii
ettevõtete kui ka sotsiaalsektoriga, siis sotsiaal- ja erasektori omavaheline koostöö on puudulik.
Uuringuraport pakub välja hulga tegevusi ettevõtete suuremaks kaasamiseks sotsiaalteemadesse.
Näiteks saaksid ettevõtted lisaks rahaliste annetuste tegemisele kaasata oma personali vabatahtlikku
töösse ning heategevusprojektidesse. Samuti tuuakse välja mitmeid samme õiguskeskkonna
muutmiseks. Näiteks eraisikutele on olemas motiveerivad maksusoodustused, kuid ettevõtetele on
need ebapiisavad. Nii ettevõtetele kui ka investoritele tuleks sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks
pakkuda rohkem soodustusi. Samas ei ole ettevõtlusriskide maandamiseks olemas maksusoodustusi
ega valitsuse toetusi, mis innustaksid nende andmist.

„Eesti puhul on suurimaks õiguslikuks probleemiks sotsiaalse kaasatuse valdkonnas sellise
hübriidmudeli puudumine, mis ühendaks mittetulundusühingute ning OÜde õiguslikud vormid –
hetkel mõjutab sotsiaalsete ettevõtjate poolt valitud õiguslik vorm nende rahastusallikaid ning
puuduvad avaliku sektori rahastuse mõju hindamise kriteeriumid, mis tagaksid, et rahastatud
ettevõtted ja algatused oleksid oma mõju poolest vähemalt neutraalsed,“ kommenteeris
advokaadibüroo TGS Baltic partner Triin Kaurov.

Üks oluline valdkond, mis motiveerib avalikkust kaasama, on riigihanked. Eestis on küll olemas
seadus sotsiaalsete kriteeriumide arvestamise kohta riigihangetes, kuid küsimus on selles, kui
tõhusalt seda rakendatakse. Eesti Riigihangete registri andmetel avaldati viimase 12 kuu jooksul ainult 18 hankemenetlust, kus arvestati ka sotsiaalsete kriteeriumidega (avaldatud menetluste
koguarv oli umbes 9400).
Veel üks arendamist vajav valdkond on sotsiaalse mõjuga investeeringud. Hetkel ei ole see
investeeringute vorm väga populaarne – idufirmad valivad tihti kasumi ja sotsiaalse mõju vahel, nii
et investeerijate poolt on vaja aktiivsemat tegevust. Arvestades Eesti tugevat startup-keskkonda on
oluline uutes ettevõtetes sotsiaalse kaasatuse rollile rõhku panna.

Raport „Filantroopia ja ettevõtete sotsiaalne vastutustundlikkus Kesk- ja Ida-Euroopas | EESTI“ on
osa laiemast uuringust, mis viidi läbi 11 Ida- ja Kesk-Euroopa riigis Google.org’i toel. „Jätkusuutliku
filantroopia väljaarendamiseks vajame usaldusväärseid andmeid ja jagatud teadmisi. Kesk- ja Ida-
Euroopal on tõeline võimalus jätkata filantroopiakultuuri ja jätkusuutliku sotsiaalse toe
ülesehitamist. Seepärast on oluline pikaajaliselt ja strateegiliselt kaasata kõik ühiskonna osapooled,“
ütles Google.org’i Euroopa-, Lähis-Ida ja Aafrika regiooni tippjuht Liza Belozerova.
Raportiga on võimalik tutvuda siin.