Käesoleva aasta kümne kuuga on Eestis lähisuhtevägivallast teatatud rohkematel kordadel kui kogu eelmise aasta peale kokku. Politsei usub, et need numbrid on vaid jäämäe veepealne osa ehk umbes 10 kuni 20 protsenti tegelikkusest.

Kolmapäevase seisuga on tänavu politseid teavitatud lähiusuhtevägivallast 9910 korral. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas selgitab, et lähisuhtevägivalla juhtumite arvu kasv ei tähenda, et meil oleks lähisuhtevägivalda rohkem, vaid viitab inimeste teadlikkuse tõusule ja ametkondade järjest terviklikumale juhtumite lahendamisele. “Oleme ühiskonnas hakanud koduseinte vahel toimuvast vägivallast palju rohkem ja julgemalt rääkima. Kusjuures aina sagedamini märkavad ja annavad meile teada naabrid, töökaaslased ja tuttavad,” rääkis Aas.

PPA peadirektori asetäitja Krista Aas ütles, et lähisuhtevägivalla peamine põhjus on sõltuvussuhe. “Nad ikkagi on ühel või teisel kujul sõltuvad, siis sellest vägivallatsejast, kas siis majanduslikult või emotsionaalselt või siis sotsiaalselt sõltuvad.”

Lahkuma peab vägivallatseja, mitte kannatanu

Politsei teeb tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid kiiresti ja silmas pidades kannatanu huve. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses viidi Pärnus läbi pilootprojekt, kus võeti eesmärgiks, et vägivallajuhtumi puhul peab kodust lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu.

“Hästi oluline on, et kannatanu saaks kohest abi ja tunneks, et temaga tegeletakse. Teisalt on oluline, et ka vägivallatseja saaks võimalikult kiiresti signaali oma teo keelatusest. Pilootprojektis peeti vägivallatseja kinni, paigutati kainenema või ta lahkus oma sõprade või tuttavate juurde. Tõhustasime koos partneritega kannatanule pakutavat kaitset ja võtsime eesmärgiks, et tegutsemine oleks kiirem. Välistamaks vägivalla kordumist lepiti kokku, et kannatanu annab sellest koheselt teada. Hetkel on projekt laienemas üle Eesti,” rääkis Aas.

“Lähisuhtevägivalla vähendamine on võimalik vaid asutuste hästi koordineeritud koostöös. Aga see eeldab ka meie kõigi panust – märkamist, sekkumist ja vägivallast teada andmist,” lisas Aas.

Meie peres hoolitakse üksteisest

Rahvusvahelise naistevastase vägivalla vastu võitlemise  päeva eel novembri lõpus külastasid Tallinna kesklinna politseijaoskonna ametnikud koos partneritega riskiperesid, kust on sel aastal laekunud vähemalt kaks perevägivalla teadet.

Peredele antakse valge kaart sõnumiga “Meie peres hoitakse üksteist”. Selle eesmärk on tuletada pereliikmetele meelde, et ilma vägivallata saab ka ning üksteist tuleb hoida. Kaardi teisel küljel on olulisemad kontaktid – kohaliku omavalitsuse, politsei, ohvriabi ning tugi- ja perekeskuste telefoninumbrid, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Tallinna kesklinna vanema asetäitja Anu Aus ütles, et aktsiooni mõte on julgustada inimesi mitte oma murega üksi jääma, vaid abi küsima. “Infomaterjalil on olemas erinevad olulised kontaktid, kelle poole siis pöörduda, kui on inimesel abi vaja.”

Koduleht: Politsei- ja Piirivalveamet

Foto: Ryan McGuire

Miks on nende tegevus oluline?

Kestlik areng tähendab tasakaalu majanduse, inimese ja looduse vahel, ühiskonnakorraldus ja seadused on siin väga suure mõjuga – kui riigis on kõrge korruptsioon, tehakse otsuseid pigem kellegi huvidest lähtuvalt, mitte ei otsita parimat lahendust. Sama lugu on ühiskondadega, mis on lõhenenud või konfliktides, sel juhul läheb kogu ressurss nende probleemide lahendamisele ja laiemat pilti ei saa või ei soovita näha.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 16 kohta – rahumeelsed ja kaasavad ühiskonnad.

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.