Juhtisime erakondade tähelepanu kahetsusväärsele olukorrale, kus mitmes Euroopa riigis on kodanikuühiskond saanud tagasilööke nii kaasamise kui rahastamise osas. Küsisime, kuidas Eestis sellist olukorda vältida ja edaspidi võimaldada kõigil osapooltel end puudutavatel teemadel kaasa rääkida?

• Eesti 200, Isamaa, Roheliste ja Sotsiaaldemokraatide arvates aitaks kodanikuühiskonna rahastamist ja kaasamist parandada suurem kaasamine.

• Elurikkuse ja Keskerakonna arvates on hea viis kaasamis- ja algatusplatvormide kasutamine ning arendamine.

• Rohelised pakkusid välja kaasava eelarve kasutamist praeguste katuserahade süsteemi asemel ning anda inimestele võimalus otsustada 2% ulatuses enda tulumaksu üle ja suunata see näiteks enda valitud MTÜ-le.

• Sotsiaaldemokraatide arvates peab kodanikuühiskonda võimestama kodanikuhariduse ja rahastamise kaudu, sest hetkel on tööstuse huvigruppide ja erasektori lobbytöö oluliselt tugem kui väikeste keskkonnaühenduste või kogukonnaseltside võimekus.

• Reformierakond, EKRE ja Vabaerakond ei pidanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele neid teemasid piisavalt olulisteks, et küsimustele vastata.

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) esitas kõigile Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele kestliku arenguga seotud küsimused. Küsimused olid vabade vastustega ja analüüsi huvides ei proovinud me erakondi seada pingeritta. AKÜ huvi on esile tuua trende – näidata, kuidas suhtutakse ühe või teise eesmärgini jõudmisesse ning milline on poliitiline tahe nende teemadega tegeleda. 

Küsisime küsimusi viiel teemal: kestlik areng, arengukoostöö, Eesti jalajälg, kliimamuutused ning demokraatia ja vabakond. Kogu analüüsi saab alla laadida siit (PDF).

Foto: AKÜ, Arvamusfestival