Kohtume Diana Tammega päikselisel päeval jäätisekohviku ees, et rääkida sotsiaalsest ettevõttest Mondo Crafts. Ettevõte aitab Ghana maapiirkondade naistel pääseda vaesusest, koolitada enda lapsi ja anda naistele parem positsioon ühiskonnas.

 Kitsed juhatasid arengukoostööni

“Olin 2010. aastal Indias pool aastat vabatahtlik, kuid ei leidnud seal erialaselt oma kohta. Ma ei tundnud, et minu tegevusel oleks olnud laiem mõju. Sain innustust uurida, kes veel arengukoostööga tegelevad ja jäi silma lesknaistele kitsede kinkimise programm Mondos. Kui veidi hiljem vabatahtlikke otsiti, läksin Ghanasse,” räägib Diana, kuidas kõik alguse sai.

Diana ülesanne oli Kongo külas sõpruskoolide projekti arendamine, aga tuli ka uurida, millega saaks naised endale ise sissetulekut teenida. “Tutvusin korvipunuja Victoriaga ja ostsin kümme korvi näidiseks kaasa. Turu peal nägin aga naist, kes müüs sheavõid ja küsisin, kas võin selle valmistamist vaadata. Tegin pilte ja ostsin viis kilo kaasa. Umbes aasta hiljem tegime jõulu ajal esimese pop-up poe, palusime ka teistel Mondo kogukondadel Ugandas, Keenias ja Afganistanis meile tooteid saata ja müüsime neid kaks kuud. Korvid müüsime esimese kahe nädalaga läbi, hitt-toode oli leitud!” meenutab Diana.

Aafrika ei ole riik

Oma sotsiaalse ettevõttega lahendab Mondo Crafts kahte probleemi korraga. “Anname arenguriigi naistele võimaluse arendada oma oskusi, juhtida ettevõtet, tõsta oma staatust ühiskonnas ja teenida olulist sissetulekut oma perele.”

Sama suur osa tööst käib hoopis Eesti inimestega, kelle jaoks on arenguriigid kauged ja Aafrikat hoomatakse ühe kohana, adumata, kui palju on seal eri riike, kultuure ja inimesi. “Tahame anda isikliku kogemuse – Monica tegi selle korvi ja tema pilt on seal küljes. Oma põhiolemuselt on ta samasugune inimene, sarnaste põhiväärtustega. Ka Kongo küla inimesed tahavad, et nende lastel oleks hea tulevik, kõigil kõhud täis ja meel rõõmus. Korvi kaudu tunneme sidet selle kogukonnaga ja meie kogemuse põhjal on eestlased väga hoolivad. Vahel, kui lähen Ghanasse tagasi, palutakse tervitada enda korvi pununud naist või antakse kaasa pilt endast Ghana korviga,” räägib Diana.

Vaesuse vähendamine võtab aega

Seitsme aastaga on kohaliku kogukonna elu oluliselt paranenud. Korvipunujate ühistus on üle 35 naise, sheavõi valmistamiseks tuleb hooajal kokku kuni 100 naist. Nüüd on kohalikel asutatud ka puukool, et kasvatada istikuid ja istutada tagasi puid, mille vilju nad kasutavad. Ühistutele on aidanud töökeskkonda luua ka Välisministeerium, kelle toetusega ehitati sheavõi tootmishoone ja korvipunujate maja.

Diana räägib Victoria Nyaabila, esimese 2012. aastal kohatud korvupunuja lugu: “Victoria poeg Michael rääkis mulle, kuidas varem oli emal väga raske pakkuda neile kolme toidukorda päevas, eriti kevade poole, kui uut saaki veel ei olnud. Pärast ühistu loomist ei ole enam olnud ühtegi päeva, mil süüa pole majas. Isegi kui on kehv saak, saab korvipunumisest piisavalt sissetulekut, et osta vajalik toidukraam.”

Lisaks toimib samas külas 2009. aastast MTÜ Mondo laste toetusprogramm, mis toetab väikese toimetulekuga või orvuks jäänud laste kooliskäimist. Põhikooli programmis on igal lapsel konkreetne toetaja, keskkoolilastele on Tarkusefond, kust nutikamad saavad taotleda stipendiumi. Haridus on mõjus, aga pikaajaline viis olukorda muuta. “Näeme, et mõni meie toetusprogrammi laps algkoolist on tänaseks meditsiinikoolis ja varsti enda perekonna kõige paremini haritud ja teeniv liige. Haridust väärtustavad ka korvipunujad – aktiivse punuja Monica vanim laps käib teises klassis ja ta ütleb, et iga korvide eest saadud palgast läheb osa hoiule, et laps saaks ülikooli minna. Monical on silmad veekalkvel, kui ta sellest räägib – selle targa naise koolitee lõppes rahapuudusel juba algkoolis,” räägib Diana.

Iseseisvus annab väärikuse

Oluline on see, et Mondo Crafts küll aitab, kuid ei ole sealse ettevõtte omanik, vaid üks klient mitmetest. Diana on näinud aastate jooksul, kuidas enda rolli sisse kasvatakse ja see ei ole oluliselt erinev Eestis ettevõtlusega alustamisest: “Kohalikele naistele on oma ühistu majandamine väga suur väljakutse ja kui tuleb tellimus kolmesajale korvile, siis see ongi keeruline. Aga isegi kui juhtuks nii, et ühtegi tellimust enam ei tuleks, siis USA, Kanada ja Eesti klientidega suhtlemise ja enda rahaasjade majandamise kaudu on nad saanud iseseisvateks ettevõtjateks.”

Lisasissetuleku eest ostetakse peamiselt kvaliteetsemat toitu. Kõik naised kasvatavad jätkuvalt oma toidu ise, kuid ostetakse juurde liha või saadusi, mida ise ei kasvatata. Teiseks investeeritakse laste haridusse – igapäevased vihikud ja koolivormid või säästmine ülikooliks.

Diana räägib taas Monicast, kes ostis oma mehele jalgratta, et mees saaks kaugel tööl käia: “Nüüd teenib mees igapäevase tulu ja tema saab laste hariduse jaoks säästa. Lisaks panid nad koju vee sisse, sest kaevul vee järgi käimine võtab palju aega.”

Ravida põhjuseid, mitte tagajärgi

Diana on aga veendunud, et abi andmise kõrval tuleb mõelda ka põhjuste muutmisele: “Et paljud inimesed maailmas ei saa täna lubada endale inimväärset elu, on pikaajalise globaalsete protsesside tagajärg. Meie majandus on sellele üles ehitatud, et kuskilt on maavarasid välja tassitud või kuskil on üliodav tööjõud, et lääneriigid saaksid naeruväärse hinnaga tooteid tarbida.”

“Kestlik areng on liikumine võrdsema maailma poole, ka majanduslikult ja elatustasemelt, samas kurnates Maad oluliselt vähem kui seda praegu teeme. On mingid luksused, millest globaalse ühiskonnana peame loobuma ja millest olen ise nõus loobuma, et inimesed saaksid inimväärse elu. Minu jaoks on ka puhas loodus väga oluline, eriti vaimse tasakaalu jaoks. Kui räägin kestlikust arengust, siis tahan, et nii mina kui järeltulevad põlved saaksid nautida puhast loodust ja looduslikku mitmekesisust. See on unistus, mille nimel tasub tegutseda, isegi kui peame selleks mõnedest hüvedest loobuma”, on Diana kindel.

Foto: Mondo Crafts

Koduleht: Mondo pood

Miks on nende tegevus oluline?

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Vaesus tähendab enamat kui puudus sissetulekust ja vahenditest, mis tagaksid normaalse äraelamise. See tähendab nälga ja alatoitumust, lapsi, kes ei saa kooli minna, sotsiaalset diskrimineerimist ja tõrjutust, aga ka vähest kaasatust otsuste langetamisse.

Pikemalt eesmärgi 1 kohta – kaotada vaesus.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.