Kui küsida, mis teeb meid õnnelikuks, siis jagunevad vastused tavaliselt pooleks. Eriti suvel vastab suur osa inimesi, “soe ilm ja päike”, teine osa on praktilisem ja arvab, et sissetulek võiks parem olla. Palgatõus ja päike paistab – topeltrõõm! Siis sattusin lugema selle aasta maailma riikide õnnelikkuse edetabelit ja minu teooria sai tugeva lopsu.

Alguses tundus kõik loogiline – esikolmik Norra, Taani ja Island on ju rikkad riigid küll, kuigi suvesooja on neil vähem kui meil. Eesti asub alles kohal 66 ja mis veel üllatavam – kohe meie järel on Valgevene ja Liibüa. Mille üle nemad siis nii õnnelikud on? Kaevusin raevukalt andmetesse.

Norra ja Hiina üllatused

Eestit ja Norrat võrreldes selgus hämmastav asi – Norra punktid majanduskasvu ja tervena elatud eluaastate eest on meiega võrreldes küll veidi kõrgemad, aga tõesti ainult natukene (vastavalt 1,6 ja 1,3 punkti). Norra on erandlik hoopis kahe näitaja poolest – inimeste lahkus ja soov head teha – see on 3,6 korda kõrgem kui Eestis.

Teine huvitav näide on Hiina, kus majandus tõusis viimase 25 aasta jooksul viis korda. Kas inimesed läksid õnnelikumaks? Ei. Õnnetunne langes selle aja jooksul 15 aastat järjest ja alles siis hakkas vaikselt paranema ning nüüd on jõudnud sügavast õnnetusest lihtsalt kehvemapoolsete sekka.

Edetabelis kümnendal kohal olev Rootsi on sellele õppetunnile kõige kiiremini vastanud. Nüüd arutab nende valitsus, kas peaks riigi edu hindamise samuti ümber vaatama ja majanduskasvu asemel mõõtma inimestele olulisemaid asju.

Viie õnnelikuma riigi sekka!

Ma arvan, et ka meie valitsusel oleks aeg hakata mõõtma neid väärtusi, mis on tegelikult olulised – teiste inimeste ja Eesti kauni looduse hoidmine ja julgus head teha. Mul ei ole vaja pintsaklipslasi, kes lubavad viia Eesti viie kõige rikkama riigi hulka ja seda vahendeid valimata, inimesi ja keskkonda jalge alla trampides. Hea tegemine ja lahkus on meie tugevused, mitte üksikute külahullude hobi.

Ja see ei tähenda, et peaksime vaikides ootama jääma uut valitsust või uusi kohalikke volikogusid, kes midagi paremini teevad. Iga mees on oma õnne sepp.

Teeme koos!

Aga ikkagi – vihmase ilma ja väikese palgaga on keeruline leida endas tahtejõudu ja võimalusi hea tegemiseks või lahkuse üles näitamiseks. Kust alustada? Mina ütleks, et on üks asi, mida igaüks saab teha – hoolime loodusest ja inimesest ning julgeme selle üle uhked olla.

Nii lihtsad asjad nagu kompostikastid on mujal maailmas suur moeröögatus. Kompostida üritatakse ka suurmajade rõdudel – taas on aru saadud, kui suur väärtus on jäätmetest hinnalise mulla tegemine. Kasutatud riiete ostmine on tohutu kink loodusele – uute teksade ostmata jätmine hoiab kokku 10 000 liitrit vett kohtades, kus seda on niigi vähe. Kasutad õues päris nõusid plastiku asemel? Aplaus!

Veidi kinniste inimestena nõuab inimeste vastu headuse üles näitamine veidi pingutust, aga saadav rõõm on seda väärt. Kõige parem viis midagi tõeliselt ära teha on märgata ja hoolida – kas eakal naabril on abi vaja? Kutsume sõbrad appi ja teeme tema peenrad korda! Ümbruses on hoolitsemata ala? Istutame koos lilli! Tuttavad lapsevanemad on väsinud? Pakkuge ennast koos sõpradega paariks tunniks lapsi hoidma.

Siin ongi õnneliku suve retsept. Teeme head ja teeme seda koos.

Katrin Pärgmäe

Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht