Viimasel ajal on nii Europas kui Eestis kirgi kütnud plaan, et liikmesriigid võiksid üles näidata solidaarsust ja pagulasi ELi sees ümber asustada.  

Aasta tagasi avaldas Arengukoostöö Ümarlaud rahvusvahelise raporti, mis näitas selget vastuolu Eesti välispoliitikas ja pagulaspoliitikas. Eesti toetab küll demokraatiat ja inimõigusi, kuid jätab enda ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Tõrjuv suhtumine põgenike suhtes on eriti arusaamatu, kuna eestlastest pagulased said ka ise 20. sajandi rasketel aegadel abi teistelt riikidelt.

Hirmude vähendamiseks ja müütide purustamiseks koostas Eesti Pagulasabi põgenike teemalise faktilehe. Arvutustest selgub, et sadadest tuhandetest Euroopasse jõudnud põgenikest peaks Eesti vastu võtma vaid 326 inimest ning tahte korral oleks Eesti suuteline suuteline nad vastu võtma ja aitama neil siin kohaneda. Leht selgitab ka lihtsalt, mis erinevused on ümberasustamise ja ümberpaigutamise ning pagulase ja varjupaigataotleja vahel.

Siiani on Eesti vastu võtnud alla 100 pagulase ja inimestel on kahjuks ettekujutus, et pagulased jäävad aastateks maksumaksjate ülalpidamisele. Tegelikult tahab iga inimene oma eluga edasi minna, näiteks õppis Iraagist pärit pagulane Karwan kiirelt ära eesti keele ning avas Tallinnas enda kebabirestorani. Karwani Eestisse jõudmise lugu saab täispikkuses lugeda UNCHRi kodulehelt.

Foto: Karwan enda restoranis. Autor: Eero Janson, Eesti Pagulasabi