Täna avaldatud raport jõuab järeldusele, et kodanikuühiskonna vähene kaasamine avaliku raha kasutamise otsustesse hoogustab majanduslikku ebavõrdsust ning pärsib üleminekut rohelisele majandusmudelile. Raportis soovitatakse Euroopa Komisjonil ja ELi liikmesriikidel parandada investeeringute läbipaistvust, tugevdada kolmanda sektori rolli avaliku raha kasutamise järelvalves ja parandada kodanike osalust otsustes.

Eesti Rohelise Liikumise (ERL) osalusel koostatud raport toob välja, et puudujäägid avalikkuse kaasamises võimaldavad ELi liikmesriikidel investeerida kliimat kahjustavatesse tegevustesse ning kiirendada elurikkuse vähenemist. Muuhulgas analüüsitakse aruandes ELi taastefondist tehtud investeeringute asjakohasust lisaks Eestile ka Bulgaarias, Ungaris, Itaalias, Lätis, Poolas ja Hispaanias. Eesti kohta leitakse raportis, et keskkonnaorganisatsioonide ja teiste vabaühenduste kaasamine ELi toetuste kasutamise protsessi on olnud puudulik. Otsustusprotsessides domineerivad tööstus-, transpordi- ja energiaettevõtete argumendid. See toob paratamatult kaasa erahuvide domineerimise avalike huvide üle. 

“Selleks, et ettevõtete huvide kõrval kindlustada ka avaliku huvi laiem käsitlus, peab riik kaasama vabaühendusi, sh keskkonnaorganisatsioone, võrdväärselt äripartnerite ja teiste huvirühmadega avaliku raha suunamise protsessi. Niiviisi saab tagada kodanikuühiskonna hääle esindatuse ühiskondlikult oluliste otsuste langetamisel,” ütles ERLi  õiglase ülemineku huvikaitseekspert Maris Pedaja.

Raport juhib tähelepanu kehvalt planeeritud ja kodanikuühiskonnaga ebapiisavalt konsulteeritud investeeringutele liikmesriikides. Eestist on näitena esile tõstetud taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reform. Reformi tagajärjena peaks olema Eestis võimalik tuuleenergiat kiiremini arendada, kuid liigne kiirustamine, ekspertide vähesus ja ebapiisav looduskaitsega arvestamine seab löögi alla niigi väheneva elurikkuse.

“Üks reformiga kaasnev suur murekoht on plaanitav raadamistasu kehtestamine, mis näeb ette uute puude istutamist tuuleparkide rajamisel maha võetud metsa asemele. Ometi ei saa olemasolevat metsaökosüsteemi asendada puude istutamisega mujale, liiati kui puud istutada kooslusesse, kuhu nad ei sobi. Selle asemel tuleks riigil vältida metsaaladele tuuleparkide rajamist või laiendada kaitstavat metsamaad, et tegeleda nii kliima- kui ka elurikkuse kriisiga paralleelselt,” sõnas ERLi elurikkuse huvikaitse ekspert Carmen Kilvits.

Raport on saadetud Riigikantseleile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile ja keskkonnakomisjonile ning Eesti alalisele esindusele Euroopa Liidu juures eesmärgiga parandada nii olemasolevat taastekava kui ka REPowerEU raames rahastatud meetmete rakendamist ning arvesse võtmiseks Euroopa Liidu järgmise eelarve koostamisel. 

Raport “No recovery without citizens: why public involvement is key to Europe’s green transformation” koostati projekti Citizens’ Observatory for Green Deal Financing projekti käigus. Eestit esindas raporti koostamisel Eesti Roheline Liikumine.

Olulised lingid: 
– Raport ja pressiteade on kättesaadav:  roheline.ee/raport-kaasamisest/
– Ingliskeelne originaal “No recovery without citizens: why public involvement is key to Europe’s green transformation”
– Taastuvenergia kiirendamise ja elurikkuse säilitamise valupunkte selgitav videoklipp: roheline.ee/elurikkus-ja-taastuvenergia/