13. – 14. aprill korraldas AKÜ koostöös kohaliku kogukonnaga Saaremaal kestliku elustiili festivali Hoolides Homsest. Ideid ja nippe kestliku tuleviku jaoks jagasime nii meie kui kohalikud ja siiras rõõm oli näha, et Saaremaa inimesed tõesti hoolivad homsest, nagu meiegi.

Toimus joonistusvõistlus Minu Saaremaa 2025, kus lapsed väga vahvalt edastasid oma ideid, kuidas nende kodupaik tulevikus välja näeb ning milliseid lahendusi leitakse.”Hästi tore oli näha, et noorte jaoks on loodus ja selle terviklikkuse säilimine hästi oluline, eriti aga just metsaga seonduv. Nii mõnigi töö väljendas muret sagedaste lageraiete pärast ning samas avaldasid lootust, et 2025. aastaks on olukord paranenud. Teisena jäi silma mandri ja Muhu vaheline sild, mida on laste arvates väga vaja, kuid nii mõnegi tööga väljendati ka seda, et sild peaks olema siiski selliselt tehtud, et see ei segaks liialt veekogu ökosüsteemi. .” ütles joonistusvõistluse peakorraldaja Astrid Vaiksaar.

7-9 klassi vanusegrupi esimese eriauhinna saavad Gert Lonks, Mark Lonks ja Rando Tarkmeel Lümanda Põhikoolist kunstiliselt hästi teostatud töö eest.

Reedel toimus festivali akadeemilisem pool, kus EKA proffessor Hannes Praks pidas loengu põnevatest ja teistsugustest loodusrajatisest ning arendas filosoofilist mõttekäiku edust ja ebaõnnestumistest. Õhtul vaatasime filmi “ Rohkem kui mesi” ning arutlesime koos mesinike ja taimeökoloogidega putukate olukorra üle nii Eestis, kui mujal. Kartus, et inimesi ei huvita tavaline loeng, oli asjatu – huvilisi oli 35 ringis ja oli näha, et see teema läheb inimestele korda.

Laupäev oli festivali peapäev Saaremaa kultuurikeskuses, kus pilku püüdsid saare ettevõtjad, kes hoolivad inimesest ja loodusest. Kaubavalik oli tõesti lai – uudistada ja osta sai käsitööseepe, taaskasutatud konservipurkidest tehtud lillepotte, mineraalkosmeetikat, aedviljadest tehtud krõpse, villaseid mininukke ja palju muud. AKÜ tiim ei ole tavaliselt ostlemise pooldaja, kuid sealt laadalt tulime meiegi koju mitme uue asjaga, mis meid ja peresid pikalt rõõmustavad.

Lisaks laadale pakkusime rohkesti harivat meelelahutust. Sai ise elektrit vändata ning arutleda taastuvenergia üle. Lapsed said kenasti tööle LED lambid, tugevamad võtsid prožektori ja kes tõeliselt trenni tahtis teha, sai fööni tööle vändata. Virtuaalreaalsuses sai vaadata ookeani olukorda või näha põgenikelaagrit lapse silme läbi. Väikese ajaga tekkis virtuaalreaalsuse toolide taha lausa järjekord, mis püsis seal festivali lõpuni.

Keset ruumi sai kokku panna hiiglaslikku puslet, mis jutustab meil igapäevakasutuses olevate asjade saamisloost – kust tulevad kohv, avokaadod ja šokolaad? Kui suured just tõsiselt ei arutlenud, käisid lapsed sokkides pusle peal keksu mängimas.

Kellel pikast päevast kõht tühjaks läks, sai keha kinnitada vegan kohvikus või maitsta Afgaani toite. Väikesed külalised olid väga tänulikud kahele nigeerlannale – Jenniferile ja Tamile, kes tegid lastele tasuta imekenasid patse ja tõid naeratuse nii laste kui vanemate näole.

Populaarsed olid erinevad loengud ja töötoad – õppisime ise ja jagasime teistega, kuidas teha vanadest ehetest uued, valmistada endale deodoranti (fotol) või vegan burgerit.

Iti Pällin
Arengukoostöö Ümarlaua sündmuste projektijuht

Festivali aitasid korraldada Euroopa Komisjon ja Välisministerium. Aitäh!