Liigume endiselt oma finantsiliste ja moraalsete kohustuste osas õiges suunas, panustades aina enam mitte ainult iseenda, vaid ka kogu maailma heaolusse. Multikriiside ajastul on aina olulisem, et rahvusvaheline kogukond oleks iga päevaga varasemast veelgi meelekindlam, tehes oma panuseid arengukoostöösse ja selle rahastusse, kirjutab Susanna Veevo.

Hiljuti avalikustas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) esialgse andmestiku 2021. aasta arengukoostöö rahastuse ehk ODA (Official Development Aid) ja selle kvaliteedi kohta. Muuhulgas selgus esmane informatsioon ka Eesti arengurahastuse kohta. Siin on põgus ülevaade Euroopa ja Eesti arengukoostöö rahastusest kolmandate riikide suunal ning mida see meie jaoks sõja tõttu Ukrainas areneva humanitaarkriisi valguses tähendab.

OECD esialgsete andmete põhjal on juba teist aastat järjest maailma arengurahastuse määr tõusnud, markeerides 4,4-protsendilist muutust. Tõus on eelkõige ajendatud küll COVID-19 leevendusmeetmete ja vaktsiiniannetustega seotud kulude tõttu, kuid mängib siiski globaalses koostöös olulist rolli.

Loe edasi ERRi arvamusportaalist https://www.err.ee/1608569248/susanna-veevo-eesti-arengukoostoo-rahastus-peab-toetama-ukrainat