04.09.2013
Tänaseks ei ole Eestis ilmselt enam palju inimesi, kes poleks kuulnud Süürias käimast kodusõjast, võimalikust keemiarelva kasutusest ning teiste maailma riikide reaktsioonist sellele. Samuti ei saa tulla kellelegi üllatusena, et sõja tagajärjel kannatavad ka paljud tsiviilisikud, sealhulgas lapsed. Paljud küsivad, kuidas meie saaksime abistada süütuid ohvreid. Anname mõned soovitused.
(Uuendatud 10.09.2013)
Alustuseks tasub endale siiski meelde tuletada, miks ja kuidas sõda üldse arenenud on. Päris hea ülevaate Süüria sündmuste arengust tegi Ringvaate saade, kus saab näha, kui pikalt konflikt kestnud on ja mis on selle tinginud. Samas saates rääkis sõjakoledustest ka ÜRO rahuvalvevaatlejana Süürias viibinud eestlane Madis Morel. Vikerraadios on teemat kommenteerinud välisminister Urmas Paet, analüütik Ahto Lobjakas, ajakirjanik Krister Paris ja mitmed teised. Välisilma saates kommenteeris võimalike tulevikustsenaariume Kaitseuuringute Keskuse ekspert Erik Männik.
Ka trükimeedias on ilmunud huvitavaid artikleid:
ÜRO hinnangul on kodusõja tagajärjel oma kodudest pidanud lahkuma üle 2 miljoni inimese (!), nendest pooled lapsed. Paljud neist on ilma jäänud ka oma peredest. Tegu on ühe viimase aja suurima humanitaarkatastroofiga ja see ei ole jätnud külmaks ka eestlasi, kes on ulatanud abikäe.
Eesti rahvas on sel aastal välisministeeriumi kaudu toetanud Süüria pagulasi mitmel korral ja kokku 607 785 euroga:
Möödunud aastal toetas Eesti Süüria kriisis kannatanuid kokku 220 000 euroga.
Briti ajalehe The Guardian Süüria toetuse võrdlus riikide kaupa näitab, et meie riigi majanduse suurust arvestades on see panus igati lugupeetav ja koguni suurem riikidest nagu Prantsusmaa või Hispaania.
[checklist]
Foto: Eesti Välisministeeriumi foto minister Urmas Paeti visiidist Zaatari pagulaslaagrisse 9. jaanuaril 2013
Kommentaarid