Tänaseks ei ole Eestis ilmselt enam palju inimesi, kes poleks kuulnud Süürias käimast kodusõjast, võimalikust keemiarelva kasutusest ning teiste maailma riikide reaktsioonist sellele. Samuti ei saa tulla kellelegi üllatusena, et sõja tagajärjel kannatavad ka paljud tsiviilisikud, sealhulgas lapsed. Paljud küsivad, kuidas meie saaksime abistada süütuid ohvreid. Anname mõned soovitused.

(Uuendatud 10.09.2013)

Alustuseks tasub endale siiski meelde tuletada, miks ja kuidas sõda üldse arenenud on. Päris hea ülevaate Süüria sündmuste arengust tegi Ringvaate saade, kus saab näha, kui pikalt konflikt kestnud on ja mis on selle tinginud. Samas saates rääkis sõjakoledustest ka ÜRO rahuvalvevaatlejana Süürias viibinud eestlane Madis Morel. Vikerraadios on teemat kommenteerinud välisminister Urmas Paet, analüütik Ahto Lobjakas, ajakirjanik Krister Paris ja mitmed teised. Välisilma saates kommenteeris võimalike tulevikustsenaariume Kaitseuuringute Keskuse ekspert Erik Männik.

Ka trükimeedias on ilmunud huvitavaid artikleid:

• Elu24 “Viis fakti Süüria kohta“
• ERR uudised  “Toomas Alatalu: Süüria ja rahvusvaheliste suhete süsteem“
• ERR uudised “Mari-Liis Jakobson: Süüria ja CNN-i efekt“
• Eesti Päevaleht “Süüria armee, ehk hambuni relvastatud neljandik, mis sellest järel on“, Heiki Suurkask
• Diplomaatia “Sõda ja rahu Süürias“, Erik Männik

ÜRO hinnangul on kodusõja tagajärjel oma kodudest pidanud lahkuma üle 2 miljoni inimese (!), nendest pooled lapsed. Paljud neist on ilma jäänud ka oma peredest. Tegu on ühe viimase aja suurima humanitaarkatastroofiga ja see ei ole jätnud külmaks ka eestlasi, kes on ulatanud abikäe.

Eesti rahvas on sel aastal välisministeeriumi kaudu toetanud Süüria pagulasi mitmel korral ja kokku 607 785 euroga:

• ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist Türgis ja Iraagis 250 000 euroga
• UNHCR kaudu Süüria pagulaslaagrisse Jordaanias 100 000 euroga
• UNICEF-i kaudu Liibanoni Süüria pagulaslaste haridustee jätkamiseks 100 000 euroga
• Päästemeeskonna liikme saatmisega rahvusvahelisele humanitaarmissioonile Jordaaniasse ning moodulelamute soetamisega pagulastelaagrisse kokku 68 709 euroga
• MTÜ Mondo poolt läbi viidava projektiga Süüria pagulastest põhikooli lastele mõeldud õpikeskkonna loomist Za’atri pagulastelaagrisse Jordaanias 89 076 euroga

Möödunud aastal toetas Eesti Süüria kriisis kannatanuid kokku 220 000 euroga.

Briti ajalehe The Guardian Süüria toetuse võrdlus riikide kaupa näitab, et meie riigi majanduse suurust arvestades on see panus igati lugupeetav ja koguni suurem riikidest nagu Prantsusmaa või Hispaania.

Igaühel meist on võimalik anda oma väike panus nende kahe Eesti algatuse kaudu:

[checklist]

• Tallinlanna Jaana-Aishah Aran algatas annetuste kogumise Istanbulis asuva Süüria pagulaslaagri abistamiseks, kuhu ta ise septembri lõpus vabatahtlikuna tööle suundub. Annetustena on oodatud tekid, padjad, riided ja jalanõud ning mänguasjad. www.help-syria.eu
  
• MTÜ Mondo on juba mõnda aega toetanud Süüriast Jordaaniasse põgenenud laste haridust, kuid 3. septembril alustati lisaks ka heategevuskampaaniaga, millega kogutakse annetusi Jordaanias Za’atri pagulaslaagris elavatele lastele koolilõuna pakkumiseks. www.muudamaailma.ee [/checklist]

Foto: Eesti Välisministeeriumi foto minister Urmas Paeti visiidist Zaatari pagulaslaagrisse 9. jaanuaril 2013