19. novembril on rahvusvaheline tualettide päev. Kuigi vetsus käimine ei vaja eraldi tähistamist, on puhta vee ja sanitaartingimuste puudumine üks suuremaid surmade ja haiguste põhjuseid maailmas. Statistikat ilmestab fakt, et maailmas on mobiiltelefone kasutavaid inimesi rohkem kui neid, kes saavad kasutada käimlat.

AKÜ huvikaitse spetsialist Karl Oskar Villsaare sõnul rääkis ka Eesti meedia sellest teemast põgusalt, kui selgus, et Eesti ei täida Euroopa Liidu nõuet majapidamiste ühiskanalisatsiooniga liitmiseks. “Ähvardava kohtutee kõrval räägiti aga vähem sellest, et loodusesse sattuv reovesi saastab oluliselt põhjavett nii meil kui mujal maailmas. Samuti on lääneriikides suur probleem tualettidest alla lastavad hügieenitarbed või uriiniga veekogudesse jõudvad ravimijäägid”.  

Globaalsel skaalal peitub vetsude rajamises aga suur võimalus vaesuse vähendamiseks ja tervise parandamiseks. Hetkel ei ole võimalus korralikku tualetti või käimlat kasutada 2,4 miljardil inimesel. 1,8 miljardit inimest kasutab vett, mis võib olla fekaalidega saastunud.

Korralike tualettide puudumine tekitab eriti suuri probleeme naistele. Kultuurilistel põhjustel ei tohi naised paljudes maades avalikult põllul pissil käia, öösel üksi väljas käimine teeb nad aga haavatavaks seksuaalsetele rünnakutele. Tüdrukud ei saa aga käia koolis, kus ei ole vetsusid.  Siin peitub tohutu vaesuse vähendamise võimalus – kui ehitada veesüsteeme ja käimlaid, suurendab see vaeste inimeste võimalusi elada tervemat elu ja saada haridust.

On välja arvutatud, et iga vee ja sanitaartingimuste parandamisele kulutatav euro toodab tagasi kaheksa eurot. See tuleb vähenenud ajakulust, suurenenud tootlikkusest ja väiksematest tervishoiukuludest.

2015. aastal leppisid kõik ÜRO liikmed, kaasa arvatud Eesti kokku 17 kestliku arengu eesmärgis järgmiseks 15 aastaks. Üks oluline valdkond on vesi ja kanalisatsioon ehk tagamine, et kõikidel inimestel oleks võimalus kasutada käimlaid ja puhast vett. Eesmärgi teine oluline osa on inimtegevuse tõttu saastunud vee puhastamine, et see ei kahjustaks meie tervist ega loodust. 

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 33 arengukoostöö ja kestliku arengu valdkonna vabaühendust esindav organisatsioon.