Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.  

AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte toidu puudus maailmas, vaid kasvav ebavõrdsus. Samal ajal kasvavad nii nälg, ülekaalulisus kui toidu raiskamine. On selge, et samamoodi edasi minna ei saa, maailm vajab väga suuri muutuseid toidu toomises ja tarbimises.”

Maailmas visatakse aastas ära 1,3 miljonit tonni toitu. Samas on kahe viimase aasta jooksul tõusnud nälga kannatavate inimeste arv 11% võrra, 815 miljoni inimeseni 2016. aastal. Samuti näitab tõusu ülekaaluliste täiskasvanute arv, mis jõudis 2014. aastal 600 miljonini.

“Kolmandik maailmas kasvatatud või toodetud toidust läheb raisku juba tootmise käigus. Raiskamise vähendamine 25% võrra aitaks näljast päästa ligi 430 miljonit inimest ning aeglustada kliimamuutuseid. Maailmas igal aastal ära visatav toit põhjustab 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaase (7% kogumahust),” selgitas Jatsa.

Õige majandamise korral varustaksid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kõiki tervisliku toiduga ja looksid inimväärse sissetuleku.

500 miljonit väikefarmi kogu maailmas toodab kuni 80% toidust, enamus nendest farmidest sõltuvad vihmaveest. Väikepõllumajanduse toetamine on oluline viis toidujulgeoleku suurendamiseks ja kõige vaesemate toitmiseks. 1990ndatest aastatest saati on talupidajate põldudelt kadunud ligi 75% põllukultuuridest. Parem põllumajanduskultuuride mitmekesisus toetaks toitaineterikkamat toitumist, suuremat elatist põllupidajatele ning vastupidavamat põllumajandussüsteemi.

Kui naispõllupidajatel oleks samad võimalused kui meestel, väheneks maailmas nälga kannatavate inimeste arv kuni 150 miljoni võrra.

Kaks aastat tagasi kiitis ÜRO heaks kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) kõikidele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Üleilmse nälja kaotamine on üks olulisemaid eesmärke aastaks 2030 ja sellesse peavad panustama kõik riigid.

Analüüs, graafikud ja allikad FAO lehelt.

Arengukoostöö Ümarlaud koondab 33 Eesti vabaühendust, kes tegelevad arengukoostöö ja kestliku arengu teemadega.

Foto: Kristiina-Maria Ploom, GLEN 2014, Kõrgõzstan