Arengukoostöö Ümarlaud korraldas 2020. aastal suvel Eesti elanike hulgas arvamusküsitluse maailmaharidust puudutavate hoiakute ja teadmiste kohta.

Arvamusküsitluses uuriti, kuidas hindavad Eesti elanikud oma teadmisi maailmaharidusest ja selle komponentidest ning kas ja millisel määral soovitakse näha maailmahariduse seotust riiklike õppekavadega. Lisaks ka näiteks, kui oluliseks peetakse võrdsust toetavate tegevuste rahastamist Eestis.

Raskel ajal tuleb rohkem investeerida

Pärast koroonakriisi oleme sisenemas üleilmsesse majanduslangusesse. Uuringu käigus küsiti Eesti elanikelt, kas selle taustal peaksid Eesti ja Euroopa Liit suurendama investeeringuid kliima soojenemise pidurdamisesse ja keskkonnakaitsesse.

39% vastanutest leidis, et mõlemad pooled peaksid investeeringuid suurendama ja 7% arvas, et ainult Euroopa Liit peaks investeeringuid suurendama; 2% leidis, et ainult Eesti peaks seda tegema.

29% leidis aga, et investeeringuid peaks tegema juba varem planeeritud mahus. 11% vastajatest pooldas investeeringute vähendamist ja seisukohta selles küsimuses polnud 13% küsitletutest.

Arengukoostö Ümarlaua juht Agne Kuimet arvab, et maailmakodanikuhariduse  andjad on teinud seni väga head tööd. “Teadlikkus globaalsetest probleemidest ja lahendustest ning julgus maailma asjades kaasa rääkida/lüüa tõuseb aasta aastalt. Küll aga peaks esmajoones vaatama otsa neile ühiskonnagruppidele, kelleni seni jõutud ei ole. Leidkem need lood, mis haaravad venekeelset inimest või tööriistad, mida saaks kasutada  kesk- või vanemaealised mehed. Mõlemad, muuseas, on ühiskonnakorralduse aspektist küllaltki suured ja mõjukad sihtrühmad,” kommenteeris Kuimet uuringu tulemusi.

Välisministeeriumi Arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor Kadi Metsandi leiab, et uuring näitab, et rahvusvahelise arengu ning eriti maailmahariduse teemadel on Eesti ühiskonna teadlikkus veel madal, kuigi meie haridussüsteemis on see järjest tähtsamal kohal. „Välisministeerium jätkab oma koostööpartneritega arengukoostöö teemade selgitamist, et näidata Eesti aktiivset rolli globaalsete väljakutsete lahendamisel ning arenguriikide abistamisel,” sõnas Metsandi.

Uuring valmis 2020. aasta suvel koostöös uuringufirmaga Norstat. Elanikkonna esindatuse tagamiseks oli valimiks 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi elanikku, sealhulgas nii Eesti kodakondsuse kui muu kodakondsusega inimesed. Esinduslik küsitlus viidi läbi 21.–28. juuli 2020.

Uuringut rahastati Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Tutvu uuringu raportiga siin:

AKU_haridusraport_ver3