Värske uuring toob välja, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvates kaitsealustes metsaelupaikades tehakse üha rohkem raieid, millele annavad hoogu juurde kaitse-eeskirjades üha leebemaks muudetud raiepiirangud. Olukorra parandamiseks on tarvis kaardistada kõik veel inventeerimata loodusdirektiivi metsaelupaigad, seada kaitsealadel elupaiku paremini hoidvad raietingimused ja vähendada raiesurvet Eesti metsades, sh kaitsealadel. Uuringu raporti leiab siit.

Estwatchi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring “Kui hästi on hoitud kaitsealused suure loodusväärtusega metsad? Muutused Natura 2000 võrgustikku kuuluvate kaitsealuste metsaelupaikade raietegevuses ja raiepiirangutes” näitab, et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Perioodil 2008–2018 hävis 1663 hektarit kaitsealuseid metsaelupaiku, millest enam kui pool aastatel 2015–2018. Sealjuures ligi pool hävinud metsaelupaikadest olid esmatähtsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad. Metsaelupaiku on aga ilmselt hävinud märgatavalt rohkem, ent paraku puudub selle kohta täielik info, sest Eestis on kaardistamata 49% Natura 2000 võrgustiku metsamaast, mille hulka taolised elupaigad kuuluvad. 

Kuigi range kaitse all oleva metsa osakaal on Eestis aastate jooksul kasvanud, näitab uuring, et raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute leevendamine. Viimase kümne aasta jooksul on muudetud 104 metsaelupaikadega Natura 2000 loodusala kaitset reguleerivat kaitse-eeskirja, millest 58 puhul muudeti raiumist varasemast lihtsamaks, 12 puhul muutusid piirangud rangemaks ja 34 ala kaitse-eeskirjas jäid raiepiirangud samaväärseks. 

Uuring toob välja ka konkreetsed näited, kuidas raiepiirangute leevendamine on kaitsealadel raiesurvet märgatavalt suurendanud. Näiteks kui Lahemaa rahvuspargis väljastati perioodil 2011–2014 lageraieteatisi 79, siis pärast raiepiirangute leevendust anti perioodil 2015–2018 välja 667 ehk üle kaheksa korra rohkem lageraieteatisi. 

“Eesti riigil on rahvusvaheline kohustus suure loodusväärtusega metsaelupaiku kaitsta, et tagada nende alade ning seal elutsevate liikide soodne olukord. Paraku näitavad metsaelupaikades hoogu koguvad raied, et praegu ei ole taolised alad piisavalt hästi kaitstud. Sestap on tarvis rangemaid kaitse-eeskirju, ühtlasi tuleb veel kaardistamata loodusdirektiivi metsaelupaigad inventeerida ning juba tehtud kahju korvata,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Uuringu kaasautor Uku Lilleväli toob esile, et Eesti kaitsealadel aina kasvava raiesurve üheks põhjuseks on suuresti rahvusvaheline nõudlus puidust biomassi ja bioenergia järele. “Nii kaua, kui kaitsealustest suure loodusväärtusega metsadest pärit puidu põletamine võimaldab riikidel taastuvenergia eesmärke täita, õõnestab kliimapoliitika looduskaitselisi eesmärke.”

Natura 2000 on Euroopa Liidu riike hõlmav ökoloogiline võrgustik, kus liikmesriigid peavad tagama või taastama kõrge kaitseväärtusega liikide ja elupaikade soodsa seisundi nende looduslikul levialal. Üks kahest võrgustiku kaitset reguleerivast õigusaktist on loodusdirektiiv, mille üheks eesmärgiks on kaitsta suure loodusväärtusega metsaelupaikasid. Eestis esinevast loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpidest on enamike seisund halb. Üha hoogustuv raietegevus süvendab seda olukorda.

Rohkem infot:

Uuringu raport: www.elfond.ee/mets/natura-uuring