Eestis teatakse küll limonaadide negatiivsest mõjust tervisele, kuid tähelepanuta on jäetud jookide ränk mõju keskkonnale. 

Iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett ehk kaks-kolm vannitäit. Enamik sellest läheb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse piirkondades, kus seda on niigi vähe. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase või suhkruroo istanduse, võetakse vesi ära perekondadelt, kes vajavad seda joogiks või toidu kasvatamiseks.

Mõni aeg tagasi ajas Nestlé’i tegevdirektor vihale hulga inimesi, kui ta ütles, et ta ei lõpeta vee pudeldamist California tehases, mille läheduses inimeste kaevud ära kuivavad. Lisaks ütles ta, et ta villiks veel rohkem vett, kui saaks, sest inimesed ju tahavad pudelivett osta. Iga mugavuse nimel võetav lonks plastpudelist viib meid sammukese lähemale maailmale, kus ei ole enam üldse puhast vett.

Eestis müüdav limonaad on ju tehtud kohalikust veest?

Ettevõtted kaitsevad ennast sageli väitega, nagu ei oleks Eestis pudelivee ja limonaadide ostmine probleem, kuna meil ei ole puhta veega (veel?) probleemi. Kui natuke suuremat pilti vaadata, anname oma raha ikka nendele suurkorporatsioonidele, kelle jaoks on normaalne inimestelt puhast vett varastada. Jah, seda ei võeta meilt, aga me toetame enda ostuga firmat, kelle jaoks on normaalne looduse reostamine.

Aga kohalikud limonaaditootjad?

Kui on hädaolukord ja tõesti vaja pudelivett osta, siis kindlasti on kohalik toodang parem. Paraku jääb pudelivee ja limonaadide tootmine ikka väga energiakulukaks ja mõttetuks, sest ikka tuleb teha pudelid, vesi sisse panna, neid transportida, pärast pudelid pakendiringlusesse saata, ümber töödelda jne.

Mida teha, kui mulle ei meeldi kraanivee maitse?

Selleks saab kasutada filtreid, mis muudavad vee maitsvamaks, lisaks saab kannu sisse panna veidi sidrunit, kurki, mõne piparmündioksa, jõhvikaid. Valik on lai.

Kas kraanivesi on ikka puhas?

Eesti kraanivesi on täiesti puhas. Suur osa pudeliveest on täpselt sama kraanivesi, limonaadidest rääkimata.

Pudelivett on kõikjal; kuidas me sellest lahti saame?

Pudeliveega seotud olukord meenutab ehk restoranides suitsetamise keelamist, mis kunagi tundus normaalne, aga nüüd oleks ikka väga võõras. Maailmas on linnasid, mis on keelanud pudelivee avalikel üritustel. See muidugi tähendab, et meie avalik veevarustus vajaks uuendamist, näiteks on linnades hooletusse jäetud avalikud joogifontäänid. Alustada tuleb väikselt, kuid mõelda suurelt.

Kuidas tarbida suviseid värskendavaid jooke tervislikult ja keskkonnasõbralikult?

• Joo kraanivett. Kui sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade või maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida võid maasikaid, sidrunit, piparmünti või muid puuvilju, värskendav on ka kurgivesi.
• Osta taaskasutatav pudel – valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastakümneid. Nii saad jaheda vee kaasa võtta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata.
• Kõige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks läheb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana võib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut.
• Kui sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi. See ei lahenda küll taara probleemi – vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi.
• Ethical Consumer uuring soovitab vältida Coca-Cola Company jooke – selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st, ka Pepsi punktid olid madalad (6,5 punkti 20st).

Autor:
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht

Kaanefoto: Flickr / liz west