Äsja ilmus OECD esialgne ülevaade 2017. aasta arengukoostöö rahastamisest, mis näitab murettekitavat trendi – globaalsete probleemide lahendamiseks mõeldud raha väheneb ning kasutatakse paljuski ära Euroopa sees.

AKÜ juht Sigrid Solnik: “Usume, et kõikidel inimestel maailmas on õigus väärikale, tervele ja õnnelikule elule. Täna ei ole see paljude inimeste jaoks reaalsus. Arengukoostöö on üks viis lahendamaks kõige keerulisemaid probleeme maailma vaesemates riikides – eelkõige just selliseid probleeme, mida turg või riik ise lahendada ei suuda. Kui arengurahastus pole piisav või kui seda kasutatakse ebaefektiivselt, on tagajärjeks viletsuse ja ebavõrdsuse kasv, mille kajad jõuavad ka rikastesse lääneriikidesse. Näiteks kliimamuutustega kohanemisega seotud lahendusi tuleb rahastada juba praegu, et vältida humanitaarkriiside teket ning kliimapõgenike arvu kasvu.“

Lääne-Euroopa riigid on lubanud arengukoostöö rahastuseks anda 0,7% oma RKTst. Selles ulatuses panustasid möödunud aastal vaid Suurbritannia, Luksemburg ja Rootsi. Kõige rohkem kasvas arenguabi eelarve Prantsusmaal, Itaalias ja Rootsis, suurimad eelarve kärpijad olid Austria, Kreeka, Ungari, Sloveenia ja Hispaania.

„Euroopa Liidu riikide arengurahastuse puhul on tõusev trend, et põgenike vastu võtmiseks tehtud kulutused kirjutatakse arengukoostöö eelarvereale, kuigi see raha ei jõua kunagi maailma kõige vaesemate inimesteni, vaid kulutatakse kuni viiendiku ulatuses siinsamas Euroopas. Kuna mullu vähenesid põgenike vastu võtmiseks tehtud kulutused mitmetes riikides, langes ka üldine ametliku arenguabi määr,“ selgitas Solnik.

Eelarvet kärbiti ka Eestis. Arvestades, et Eesti on globaalsesse arengusse lubanud panustada 0,33% RKPst, on langus 1016. aastal saavutatud 0,19 protsendilt vaid 0,17 protsendini 2017. aastal väga nukker tendents. Ainult kõikide riikide ühise panusena on võimalik maailmas vähendada ebavõrdsust ja vaesust ning pärandada elamiskõlblik planeet ka meie lastele.

Detailse 2017. aasta abirahade analüüsi avaldab EL arengukoostöö vabaühendusi koondav platvorm CONCORD 2018. aasta sügisel. Eelmiste aastate analüüsid näitavad, et oluline osa arenguabile mõeldud rahast kulub hoopis Euroopa enda ettevõtete toetamiseks, pagulastega seotud kulutustele Euroopa riikides ja ka näiteks stipendiumitele. Kuna selliste kulutuste positiivne mõju arenguriikidele on rohkem kui küsitav, ei ole tegemist tegeliku, vaid näilise abiga. Niisiis on lääneriikide tegelik panus praeguses OECD raportis näidatust veelgi väiksem.

OECD raport.

CONCORD seisukohad ja viited lisauuringutele.