Laste kingid
Sellel lehel palume tuge ja nõu kõigile, kes tahaksid lastele südamest tulnud kingitusi teha. Me ei paku valmis lahendusi, sest teie ise teate enda kalleid kõige paremini, küll aga saame pakkuda inspiratsiooni ja mõtteainet.
Kiired ideed
Üks rõõmustab rohkem kui kümme
Mida vähem kinke, seda suurem rõõm – psühholoogid kinnitavad, et laps suudab tähelepanu koondada ühele kingile, mitmete puhul jääb ainult avamise hetkeline elevus. Tehke peres kokkulepe, et igaüks, ka lapsed, saavad ühe hästi läbi mõeldud kingi. Iga järgmine kink hoopis vähendab rõõmu.
Aeg toob rõõmu
Ka laste jaoks on ühiselt veedetud aeg sageli olulisem, kui kingiks saadavad asjad. Kinkekaart, kus on peal kirjas “Perepäev kelgumäel” või “Aaretejaht metsas”, võib saada nende jõulude kõige meeldejäävamaks kingiks. Samuti võib kinkida lihtsaid asju, nagu meisterdamismaterjali. Rõõm tuleb siis teadmisest, et varsti hakkame koos küpsetama-meisterdama.
Pikk kasutusiga
Laste puhul on hea vaadata, kas mänguasja saab kasutada mitmeks otstarbeks. Näiteks puidust klotsid lähevad käiku lugematutes mängudes, samas kui mängukaru või Frozeni mänguasjadega saab mängida ainult karu või Frozenit – see ei arenda lapse kujutlusvõimet ja kui see üks mäng saab otsa, jäävad nad seisma.
Tahan kõike!
Lapse soovid ja pärastine rõõm ei lähe sageli kokku – loomulikult saab kinkija mingil määral soovidega arvestada, aga lapsevanema ülesanne on soovimisest kaugemale näha ja teha valik, mis last pikalt rõõmustab.
Väärtus
Lapsed õpivad täiskasvanute eeskuju järgi, terve aasta jooksul. Kui me ise väärtustame südamega tehtud asju, teevad seda ka lapsed. See ei juhtu ühe korraga, aga see on kingitus terveks eluks – teadmine, et meie väärtust ei määra ostetud asjade kuhja kõrgus. Lisaks jääb loodus puhtamaks 😉
Lapsepõlv ja mänguasjad
Eesti keeles on ilmunud ka huvitav raamat “Lihtsus lastekasvatuses”, mille kirjutas laste terapeut Kim John Payne. Toome sealt välja mõned olulisemad mõtted, mis haakuvad ka jõuludeaegse melu ja kingitustega, kuigi raamat ise räägib oluliselt laiematest teemadest.
(See raamat on ka hea kingiidee peredele, kes soovivad oma lastele pakkuda stressivaba lapsepõlve ja elu, kus edu valem ei ole asjade rohkus.)
Kim John Payne töötas aastaid nii koolides kui erapraksises nõustajana, vaatas üle lapsi ja pani neile diagnoose: aktiivsus-tähelepanuhäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, tõrges-trotslik käitumine. Pikaajalise töö käigus leidis ta, et nende diagnooside taga on aeglaselt kuhjunud stress, mille põhjustasid kolm tegurit: liiga palju asju, liiga palju valikuid ja liiga kiire elutempo. Lastel on vaja aega arenemiseks ja laps olemiseks, kuid meie argielu tempo on järjest rohkem vastuolus lapsepõlve tempoga.
Reklaame uurinud Mary Pipher tõi välja kolm sõnumit, mida reklaamitööstus meile ja eriti lastele päevast päeva sisendab:
- Ära ole rahul sellega, mis Sul on: “Mina olen universumi keskpunkt ja tahan saada, midaiganes praegu tahan”.
- Tooted suudavad lahendada inimeste keerukad probleemid ja rahuldada nende vajadused.
- Toodete ostmine on tähtis.
Aja jooksul tekitavad need sõnumid nii tunde, et meil on õigus tooteid saada. Lisaks hakatakse vääralt tuginema ostudele, mitte inimestele, kui vajame emotsionaalset toetust ja rahulolu. Vähemalt mõndasid mänguasju peetakse ju kasulikuks ja meil on piiramatu voli veel paar tükki osta, osta, osta ja osta. See, mis sai alguse suuremeelsest soovist rõõmu teha ja lapsi varustada, võib hakata elama omaenda elu.
“Lapse mänguasjade ja muu kraami hulka
vähendades suurendame tema tähelepanuvõimet
ja võimet keskendunult mängida.”
John Payne annab kümnest punktist koosneva nimekirja mänguasjadest, millel ei ole säilitamisväärtust ja mille võiks suurpuhastuse käigus ära visata või ära anda. Seda nimekirja lugedes tekkis tunne, et see võiks aidata ka jõulukingituste valikul.
1. Mänguasjad, mille ostmiseks teile survet avaldadakse.
Kas olete tüütamisvõimu ohver? Enamik vanemaid on seda ühel või teisel hetkel. Sellisel juhul on kasulik vaadata lapse mänguasjakuhja, kus on unustuste hõlma vajunud kõik eelmised mänguasjad, mis tüütamise tulemusena osteti.
Sellesse kategooriasse kuuluvad ka moehulluse-asjad. Need mänguasjad kasutavad ära teie lapse hirmu, et tal pole seda, mis on kõigil teistel. Võib-olla on raske öelda ei, kuid see raskus on ainult ajutine, sest moehullused on isereguleeruvad ja vaibuvad kiirelt. Ja kohe tuleb uus mänguasi. Vanemad, kes annavad sellele järele, peavad kaasas käima iga uuega; need kes sellelt rongilt maha hüppavad, ei pea. Ja kuigi üksikud moemänguasjad võivad olla kahjutud, võib selline tee kokkuvõttes õõnestada laste moraalitunnet, nende vaadet sellele, mis on elus oluline.
2. Mänguasjad, mis väidetavalt annavad teie lapsele arengueelise.
Hoolimata kõigest, mida tootja väidab, ei muuda uus mänguasi teie last loovamaks, paremaks suhtlejaks ega targemaks. Oleme vabamad, kui võidame tagasi teadmise, et laste loovus, nende kasvamise ja arenemise imed on siseomased ehk kuuluvad lapsele. Kui tunnete survet osta mänguasi hirmus, et laps jääb arengus maha teistest omavanustest või ei kannata võrdlust välja, ei peaks seda mänguasja ostma. Ma ei väida, et see mänguasi on kahjulik; ma väidan, et on kahjulik mänguasjadest sellisel viisil mõelda.
3. Olemuselt fikseeritud mänguasjad.
Ühes keskmises mänguasjakuhjas on väga paljud mänguasjad üksikasjadeni täpsed plastist valatud tegelased. See ei anna lapse fantaasiale üldse tööd, vaid lubab läbi mängida ainult juba kogetud meelelahutust. Tekib küsimus, kelle kujutlusvõimet siin kiitma peaks, kas Hollywoodi või lapse oma?
4. Ülestimuleerivad mänguasjad.
Mänguasjad, mis üritavad vilkuvate tulede, häälte ja kiirus- ning heliefektidega luua videomängu tunnet, stimuleerivad lapsi liialt ja tekitavad adrenaliinitulva, mis omakorda tõstab kortisooni (stressihormoon) taset. See hormoon ei tee vahet reaalsel ja stimuleeritud stressil. Kui lisada sinna ka kõik teised tänapäeva eluga kaasas käivad stimuleerivad asjad (meedia, filmid, kiire elutempo), on tulemuseks häiritud ja pidevalt stressis lapsed.
5. Ärritavad ja häirivad mänguasjad.
Asjad, mis teevad kohutavat lärmi või on lihtsalt inetud. Varane lapsepõlv on maailma avastamise ja meelelise arengu periood. Mänguasjad, mis on looduslikest materjalidest ja tunduvad mõnusad, kutsuvad end avastama. Olukorras, kus turgu valitsevad odavad plastmänguasjad, on lihtne neid kümnete kaupa hankida.
6. Mänguasjad, mis teevad liiga palju ja lähevad ruttu katki.
Plahvatuslik kuurakett, mis paiskab välja leeke ja kogub kivimiproove, ei tee varsti enam kumbagi. Lisaks võtab selle jäik olemus lapse kujutlusvõime oma haardesse, mitte ei innusta seda. Pusleraamatud tunduvad hea mõte, sest 10 puslet on ju ühes kohas, aga tegelikult kukuvad tükid iga lehe keeramisega juba mõne päeva pärast välja.
7. Sama tüüpi mänguasjad.
Mänguasjad võivad paljuneda, näiliselt nagu võluväel. Oletame, et lapsel on kaisuelevant, kes istub voodis aukohal. Pereliikmed näevad kiindumust lapse ja elevandi vahel, võivad saada innustust seda kiindumust taasluua ja ostavad elevandile õdesid-vendasid, teisi loomi ja muid kaisukatest sõpru. Varsti on nendega kaetud kogu voodi. On mänguasju, mida läheb mängimiseks palju vaja – klotse, nukuriideid või kriite. Ent siiski, kui üks kiire võidusõiduauto on puhas rõõm, siis neli autot ei neljakordista rõõmu.
8. Mänguasjad, mis õhutavad hävitavat mängu.
Lisaks püssidele võivad ka paljud teised mänguasjad õhutada hävitavat mängu. On selge, et poisid teevad sageli toigastest mängurelvad, kuid need on kujuteldavad. Üksikasjadeni täpsed plastautomaadid on aga samm edasi. Isegi kui nad tegelikult ei tulista, näivad nad oma spetsiifilisuse ja detailirohke erilisusega vägivalda õigustavat ning isegi ülistavat. Ka vägivaldsed videomängud ja filmid avaldavad negatiivset mõju laste mängule ja nende suhetele teiste lastega.
9. Mitte-eakohased mänguasjad.
Mänguasjakuhilast ollakse harjunud välja praakima asju, millest laps on selgelt välja kasvanud. Aga võiks vaadata ka teist poolt – ükski laps ei soovi mänguasja, mis on tema jaoks liiga keeruline ja mis tekitab tunde, et ta ei saa hakkama, kuigi tegelikult ei ole ta veel lihtsalt selle mänguasja ikka jõudnud.
10. Ekraanid.
Sellele teemale pühandab raamat terve peatüki, mida väljendab kõige paremini üks lause: “”Meid elus saatvat edu ja õnne tingib enam meie võime teiste inimestega läbi saada. Ekraanidest pole siin abi.”
Lisaks raamatus öeldule tasub meenutada Apple loojat Steve Jobsi, kelle lastel oli väga rangelt piiratud ekraaniaeg ja kes oli veendunud, et varajases nooruses nutiseadmete kasutamine ei tee lastest geniaalseid programmeerijaid, vaid sõltlased. Laps saab vabalt areneda, kui tal on võimalus avastada päris maailma, mitte selle peegeldust ekraanilt.
Millega siis mängida ja mida kinkida?
See nimekiri ajab masendusse või paneb mõtlema väga paljud lapsevanemad. Oleme harjunud nägema mänguasju ainult positiivses võtmes: lõbus, hariv ja arendav. Kes ikka sooviks uurida ettekavatsematut ja mitte-nii-postiivset-mõju, mida mõni mänguasi võib lastele avaldada?
Jah, paljud mänguasjad võiks ära anda, kuid see ei tähenda, et kõigist peaks vabanema. Ideaalis võiks igal hetkel ja nähtaval olla väike valik armastatud mänguasju. Peale nende võib olla teisi, mis on kättesaadavad (korvides ja kastides), end mida pole näha. Teie ise oskate hinnata, mis teie lapsele rõõmu teeb ja teda paelub. Ilmselt üllatute, kui paljud mänguasjad tõepoolest pärast ära andmist unustatakse. Teisest küljest teate, missuguseid mänguasju teie laps pikas perspektiivis väärtustab. Teate, milliseid mänguasju tassitakse ringi, mis on leidnud koha laste südames, nende jutus ja võib-olla isegi unenägudes. Soovitan alustada eeldusest, et lastel pole mängimiseks vaja palju mänguasju ega ühtegi konkreetset. Üle kõige on neil vaja hoopis vaba aega.
Mäng on spontaanne tegevus, nagu teab iga lapsevanem, kes on pidananud leidma “sulgi!”, “hästi lössis kaabut” või “midagi, mida saame kasutada ostukäruna”. Niisiis ei anna ma lõplikku nimekirja hädavajaliket mänguasjadest. Mõelge selle asemel mängule selle kõige lihtsamal kujul: mida see lastele pakub ja tähendab, milliseid vajadusi rahuldab ning mis sellest loomulikul teel välja areneb. Liikudes esmetelt kogemuste suunas, saame olla heldekäelised ruumi ja ajaga, mida lapsed vajavad, et liikuda ja füüsiliselt aktiivsed olla ja pakkuda võimalusi olla kontaktis looduse ja kaaslastega.
“Laste mäng edeneb kõige paremini siis,
kui laseme sel toimuda, mitte ei pane seda toimima.”
Valik mänguasju peaks kindlasti kuuluma lapse mängumaailma. Lelud ei tohiks lihtsalt olla selle valitsev keskpunkt. Milliseid omadusi silmas pidada, kui mänguasju osta või koristamise käigus nende allesjätmist kaaluda?
Mänguasjad kõikidele meeltele
On suurepärane, kui mänguasjad ei paku tegevust ainult sõrmedele, vaid rohkemale. Üksteise sisse käivad puust kuubikud, riidest nukud, suured sallid, rasked katted, mesilasvaha ja savi voolitavus, korvikesed siledate kividega, jne Tervet paraadi sensoorseid rõõme pakub toidutegemine – aroomid, taigna sitkus, eri paksusega vedelike segamine, piparkoogivormidega taignale kuju andmine. Ka lastel võivad olla oma päris köögitarbed.
Kui vähegi võimalik, peaks lapse kombitav olema tõeline. Plasthaamril pole lapse käes tugevust, kaalu ega raskust. Vastavalt eale võib kaaluda päris tööriistade väiksemaid versioone. Lapsele tuleb siis muidugi õpetada, kuidas tööriistu kasutada, kuid sellega kaasneb ka tõeline kaasatus ja töö selgekssaamine.
Fantaasiamängud
Kujutusmaailm ei ole lihtsalt laste veidrus, vaid hädavajalik tugisammas terveks ülejäänud eluks. Selle mängu kaudu saavad lapsed aimu maailma tähendusest ja sellest sõltub näiteks täiskasvanuna, kas töötuks jäädes tunneb inimene enda kaotajana või uue töökoha loojana. Mida täpsemalt on välja töötatud fantaasiamängu tugisammas ehk mänguasi, seda vähem pingutab laps oma kujutlusvõime lihaseid. Üksikasjalik printsessiloss võib alguses anda tõuke lossifantaasiatele, kuid kui kujutlusvõime hooleks on jäetud niivõrd vähe ja fantaasial on teha piiratud valikuid, võib laps printsessiriided lihtsalt varna riputada.
Kostüümirõivad, kübarad ja muud aksessuaarid on imepärased mänguvahendid, mis väärivad kohta iga lapse lemmikmänguasjade seas. Väikesest kollektsioonist saab esemeid aeg-ajalt ka taaskasutuse põhimõttel vahetada.
Kogemused
Lapsed vajavad kogemust, mitte meelelahutust. Mida rohkem saavad lapsed mängides ise teha, näha, tunda ja kogeda, seda rohkem tunnevad nad enda maailmaga ühenduses ja seda vähem on nad ülekoormatud. Kujutlege päeva, mis veedetakse looduse nelja põhielemendiga mängides. Lõkketuli, ukedamine lumes või mudases pinnases, vormimine ja kaevamine, lumel liu laskmine. Suurepärased mänguasjad avastamisretkedeks on panged, võrgud, labidad, tuulelohed, kühvlid, seebimullid, korvid ja nõud, millega kallata ja millesse asju koguda.
Loodus ja pelgupaigad
Looduses veedetud aeg on kosutav, see aitab meil taastuda stressist ja parandab tähelepanuvõimet. Loodus kutsub end tundma õppima, ent see äratab ka aukartust, paneb märkama midagi, mis ei ole veel googeldatav – elu salapära ja võimsust. Me ei pea seadma eesmärgiks erilisi looduskauneid kohti. Lapsele pakub tohutut rahuldust mõnd paika tõepoolest sügavuti ja igal aastaajal uurida.
Lastel on tugev vajadus salapaikade järele. Sellest vajadusest kõneleb kõikvõimas pappkast, lauast ja tekkidest ehitatud kindlus või selle vabamas vormis variant nöörist, riietest ja pesupulkadest. Välitingimused pakuvad salapaikadele imepäraseid võimalusi. Näiteks puuonn või isegi ronimispuu, millel on piisavalt lai oks.
Liikumine
Lastel on vaja liikuda. Neil on vaja joosta, karelda, hüpata, ronia, kekseldaja ja pöörelda; neil on vaja maadelda, palli püüda ja visata, tunda enda keha ruumis liikumas. Teadus on veenvalt tõestanud, et müramismäng aitab ajul välja kujuneda. Lapsepõlv, mis on tulvil kehalist mängu ning aega ja ruumi liikumiseks, arendab enamat kui vaid füüsilist jõudu. See teeb teie lapselekogu eluks kättesaadvaks lõbu, hea tervise ja inimsuhted.
Aktiivset mängu innustavad järgmised ja paljud muud mänguasjad: jalgrattad, pallid, uisud, kiiged, tõukerattad, ronimisköied ja hüppenöörid, mänguehitised, ja -väravad, millest üle ronida; tunnelid, millest läbi pugeda; poomid tasakaalu hoidmiseks, hularõngad, korpallirõngad, klotsid, mänguautod, konstrukturid, kelgud, suusad, keks.
Kunst ja muusika
Kui mõtlen laste ja kunsti peale, ei tule mulle meelde joonistustega kaetud külmkapp, vaid pooleldi pori sisse vajunud aastase lapse töntsakad jalad ja läheduses asuv voolik. Lapse näol peegelduv vaimustus suurenevast mõistmisest, mida ta selle sopaga teha saab. Kunst avab kujuteldavad maailmad, lõdvestab ning suunab tähelepanu kooskõlas vaimustusega, toob endaga kaasa mängulise eesmärgi ja töökuse. Lastetoas peaks alati olemakoht suurele paberile, tugevatele kriitidele ja pliiatsitele, värvidele, mingit liiki voolimismaterjalile nagu savi või plastiliin.
Nii nagu kunst, on ka muusika mängulise enevesäljenduse üks põhivorm. Alates ema südamelöökidest üsas kuni unelauludeni ümbritseb muusika isegi kõige nooremaid meie seast. Loovad rütmitekitamises võivad rõõmu pakkuda puidust kõristid ja sahistid, trummid, kõikvõimalikud kellad, vilepillid, suupilled ja lihtsad plokkflöödid, kandledja vihmapillid.
Raamatud
Vanematena soovime edendada lugemist, seetõttu leiame, et et mida rohkematele raamatutele laps ligi pääseb, seda rohkem ta ka loeb. Raamatud pakuvad lastele rõõmu, need manavad esile võlumaailmu ning toovad selle ime neile otse kätte. Kas saab olla võimalik, et on liiga palju häid asju? See võib juhtuda, kui vaatame seeriate osakonda raamatupoes. Laps, kes neelab alla 23. osa “Maagilise puuonni” seeriast, et jõuda ette oma sõbrast, ei tegele niivõrd lugemise kui tarbimisega.
Nagu ka mängu puhul, ei pea lastel olema selleks, et neil kujuneks välja armastus lugemise vastu, uusimat menukit ega lõputut voogu uusi raamatuid. Nad vajavad hoopis aega ja vaimset muretust. Nad vajavad aega, et lugeda põhjalikult ja vahel mitu korda. Samuti vajavad nad lugusid, mis jätavad ruumi ka nende fantaasiale. Selle vastand on tootel või telesaatel põhinevad raamatud, mille eesmärk on ostusurve.
Raamatuid saab valida samade ülaltoodud mänguasjade valiku kriteeriumite järgi.
Osalemine
Lastele meeldib olla tegevuses ja kasulik. Lapsi rõõmustab teadmine, et neid ümbritsevas tegutsemise, valmistamise ja korrastamise virrvarris on koht ka nende jaoks. Lastel, kes kasvavad üles väikeste tegijatena, kes valmistavad jõuluhommikusööke ja osalevad igapäevastes koristustöödes, on juba olemas sisemine hoiak, kalduvus oskamisele, tegususele ja iseseisvusele.
