View Eesti arengukoostöö Afganistaniga in a larger map
Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad. ÜRO inimarengu indeks järgi on Afganistan 172. kohal 187 riigist (2011). Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud. 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele. Praeguse arengutempo juures on Afganistanil probleeme pea kõigi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega.Suurimaks arenguprobleemiks on juba aastaid kestev ebastabiilsus ja julgeoleku puudumine, mille saavutamine on jätkusuutliku arengu eelduseks. Ent väljakutseid, millega Afganistan ja kogu rahvusvaheline üldsus silmitsi seisab, ei saa lahendada ainult sõjaliste vahenditega. Riigi ülesehituse õnnestumiseks on hädavajalik tsiviil- ja militaarpoole tihe koostöö. Eesti peab seejuures väga oluliseks erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostööd.Abivajadused Afganistanis on suured ning Eesti panus selle maailma ühe vaeseima riigi abistamiseks on väga oodatud. Eesti on alates 2002. aastast vastavalt võimalustele panustanud Afganistani sotsiaalmajanduslikku arengusse erinevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide (humanitaarabi ja usaldusfondid) ning kahepoolsete projektide kaudu. Alates 2006. aastast on Afganistan üks neljast Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsest partnerriigist. Enamus Eesti arengukoostööst on olnud suunatud hariduse, naiste ja laste arenguvajaduste ning demokraatia ja heade valitsemistavade edendamiseks.
Alates 2006.a. lõpust on Eesti arengukoostöö Afganistaniskeskendunud tervishoiu valdkonnale. 2008. aastal asus Eesti erimissiooni koosseisus tööle tervishoiuekspert, kelle üheks ülesandeks on Lashkar Gah UK PRT-s (Provincial Reconstruction Team) koordineerida Eesti ja rahvusvahelisi arengukoostööprojekte ning nõustada Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Tervishoiuekspertidena on Afganistanis töötanud Argo Parts ja Anu Raisma. 2010. aasta augustist jätkas PRTs tööd kauaaegne Eesti Päästemeeskonna liige Priit Paju.
Septembris 2007 kinnitas Eesti valitsus Afganistani-poliitika eesmärgid ja põhiseisukohad ning valistus uuendas neid seisukohti juulis 2009. Tutvu Eesti Afganistani kontseptsiooni kokkuvõttega SIIN.
2011. aastal on Eesti Välisministeeriumi arengukoostööprojektide elluviimiseks planeeritud üle 400 000 euro. Kokku on aastatel 2002-2010 Eesti toetus Afganistanile olnud üle 1,7 miljoni euro.
Hetkel töötab Afganistanis kuus Eesti tsiviil-ametnikku.2006. aasta septembris lähetas Eesti Afganistani Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah’is paikneva rahvusvahelise ülesehitusmeeskonda (PRT – Provincial Reconstruction Team) esimese tsiviileksperdi ja diplomaadi, kelle ülesandeks oli osaleda nii PRT töös kui ka täita Eesti diplomaatilise esindaja rolli Afganistanis. 2007. aasta sügisest paikneb Eesti erimissioon Kabulis. Nii on Eestil võimalus saada kohapealt vahetut infot, analüüse ning ettepanekuid, millistesse abi-projektidesse ja kuidas saab Eesti edaspidi Afganistani arengu toetamiseks parimal moel panustada.
Eesti esimene suursaadik Afganistanis Harri Tiido andis oma volikirja president Hamid Karzaile üle 2008. aasta märtsis. Suursaadik Tiido resideerib Tallinnas.
Alates 2009. aasta juulist on Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp, kes kirjutab Eesti tegemistest regulaarselt ka blogis aadressil http://blog.vm.ee.
Lisaks diplomaatilisele esindajale Kabulis asus 2008. aasta märtsist Eesti erimissioonis Afganistanis tööle tervishoiuekspert Dr. Argo Parts, kes osaleb UK PRT (Provincial Reconstruction Team) meeskonna töös, koordineerib Eesti ja rahvusvahelisi arengukoostööprojekte ning nõustab Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Alates 2009. aasta märtsist jätkab tervishoiueksperdina MTÜ Mondo liige ja Eesti Päästemeeskonna meedik Anu Raisma. 2010. aasta augustist jätkab samal kohal tööd samuti kauaaegne Eesti Päästemeeskonna liige Priit Paju. Seega toimub erimissiooni tegevus korraga kahes asukohas: Kabulis töötab asjur ja Lashkar Gah’s tsiviilekspert.Lisaks välisministeeriumi erimissioonile on 2008. aasta algusest ELi politseimissioonil (EUPOL – Afghanistan) Eesti politseiametnikud ning ÜRO missiooni Afganistanis (UNAMA) koosseisus turvalisuse küsimustega tegelev ametnik. Alates 2007. aasta märtsist kuni 2009. aasta suveni täitis Eesti Kaitseministeerium tsiviilnõuniku ametikohta Afganistani Kaitseministeeriumi juures USA poolt juhitava CSTC-A (Combined Security Transition Command – Afghanistan) koosseisus edendamaks Afganistani parlamendi ja kaitseministeeriumi suhteid. 2010. a. juulist jätkas tsiviilnõunikuna Eesti kaitseministeeriumi ametnik Jaano Vija, kes nõustab afgaane kaitsepoliitika planeerimise alal. Samuti on Vija kaitsepoliitika nõunikuks Eesti erimissiooni juures Afganistanis.
Loe Eesti asjuri blogi Afganistanis SIIN.
Allikas: Välisministeerium, 08.04.2011
Arengukoostöö ja humanitaarabi raames on Eesti seni toetanud ja toetamas:
Allikas: Välisministeerium, 08.04.2011
Afganistanis hõlmavad tsiviilühiskonna struktuurid ja organisatsioonid sufide (islamistlik vennaskond) liikumisi ja khanqah’sid (spetsiaalsed sufide vennaskonna kogunemiseks mõeldud hooned); usulisi asutusi, nagu näiteks mošeed, madrassaad või takiakhanad (šiiitide mošeed); veemajanduskomiteed; suurad (kogukonnavanemate nõukogud); kultuuriringkonnad; kunstnike ja kutseliidud; ning mittetulundus- ja valitsusvälised abiorganisatsioonid. Paljud nendest iidsetest struktuuridest on endiselt Afganistani tsiviilühiskonna alustalad.
Afganistani rahvas ja tsiviilühiskond on läbi sõja-, ebastabiilsuse ja põua-aastate jäänud püsima tänu nii sotsiaalse võrgustiku – pere- ja kogukonnavõrgustike ja -süsteemide tugevusele kui ka rahvusvahelisele abile. Tänapäeval toetavad tsiviilühiskonnaorganisatsioonid Afganistanis paljusid erinevaid tegevusi eesmärgiga toetada riigi jätkuvat ülesehitamist ja arengut. Suurenemas on inimõigustega tegelevate organisatsioonide arv ja tegevusulatus. Vastasutatud ühiskondlikud organisatsioonid alates kirjanike ühendustest kuni talupidajate liitudeni arutavad omavahel ühiseid küsimusi, panustades sel moel Afganistani tsiviilühiskonna üldisesse arengusse. VVO-d püüavad tasakaalustada oma hädaabiga seotud tegevust pikemaajaliste ülesehitus- ja arengualgatustega.
VVO-de tegevusvaldkonnad hõlmavad hetkel järgmist: humanitaarabi ja hädaabi; tervishoid ja toitumine; vee- ja sanitaarsüsteemid; haridus ja kutseõpe; tuluallikate loomine; kogukondade arendamine ja tsiviilühiskonna toetamine; juhtimisalane tugi, sh rahu tagamine, lepitustegevused ja tsiviilharidus; maapiirkondade arendamine, tagasipöördujate, siseriiklike pagulaste ja demobiliseeritud sõdurite re-integratsioon; ja loodusvarade majandamine. Väga väheste Afganistani VVO-de tegevus piirdub ainult ühe sektoriga. Enamik neist on tegevad terves reas valdkondades vastavalt oma kogemustele, eesmärkidele ja rahastusele.
VVO-d kooskõlastavad oma tegevusi Afganistani valitsusega ning täidavad ka põhilist rolli rakenduspartneritena mitmetes valitsuse programmides, sh riiklikus solidaarsusprogrammis, riiklikus maapiirkondade juurdepääsu programmis, tervishoiuteenuste osutamises ning mitmetes haridus- ja muudes algatustes. Oma volituste piires keskenduvad paljud Afganistanis tegutsevad VVO-d konkreetsetele, sageli marginaalsetele rahvastikurühmadele, nagu näiteks lapsed, naised, puuetega inimesed ning rahvus- ja muud vähemused. VVO kohati negatiivset mainet on suurendanud avalikkuse pahameel ülesehitustööde aegluse üle hoolimata suurtest rahasummadest, mida rahvusvahelised rahastajad on Afganistani panustanud.
2008. aasta jaanuari seisuga oli majandusministeeriumis registreeritud 1395 VVO-d (1094 kodumaist VVO-d ja 301 rahvusvahelist VVO-d). See on poole väiksem organisatsioonide arvust, mis olid registreeritud enne uue seaduse vastuvõtmist 2005. aastal.
Afganistan on abiorganisatsioonide jaoks üks maailma kõige ohtlikumaid kohti. ÜRO aruande kohaselt tapeti ajavahemikul jaanuar–september 2008 üle kogu Afganistani umbes 30 ja rööviti 92 abitöötajat (sh nii afgaanid kui välismaalased).
Allikas: Aasia Arengupank, 2009, „Ülevaade tsiviilühiskonna organisatsioonidest: Afganistan”
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Eestis elab kümme lühiajalise ja kolm pikaajalise elamisloaga Afgaani kodakondsusega inimest. Väikese elanike arvu tõttu ei ole afgaanid Eestis ennast kogukonnana kultuuriseltside kaudu organiseerinud.
Allikad: Eesti Statistikaamet ja Etnoweb, 5. detsember 2011
Afganistanist huvitatutel soovitame alustuseks lugeda järgnevaid teoseid:
Tutvu ka Eesti NATO Ühingu eriväljaandega 20. augustil toimunud Afganistani presidendivalimiste puhul, mis ilmus Postimehe vahel (2009).