Euroopa Liidu naabruspoliitika (ENP) eesmärk on vältida uute eraldusjoonte tekkimist laienenud ELi ja selle naaberriikide vahel ning anda naaberriikidele võimalus osaleda mitmesugustes ELi tegevustes tihedama poliitilise, julgeolekualase, majandusliku ja kultuurilise koostöö kaudu.
Euroopa naabruspoliitika toimib alates 2003. aastast naaberriikide suhtes, kellel on ELiga ühine maa- või merepiir, st Alžeeria,Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria, Tuneesia ja Ukraina. Kuigi ka Venemaa on ELi naaberriik, reguleerib ELi ja Venemaa vahelisi suhted eraldi strateegiline partnerlusleping.