Terveilm

Ukraina


View Eesti arengukoostöö Ukrainaga in a larger map

Ukraina on ÜRO inimarengu aruande (2011) järgi inimarengus maailmas 76. kohal 187 maailma riigi seast. Maailma mastaabis on Ukraina kõrge inimarenguga, kuid Euroopas on Ukraina üks vähim arenenud riike selle aruande kohaselt. Ukraina ees seisavad mitmed arenguprobleemid ja väljakutsed. Ukraina demokratiseerimine ja üleminek plaanimajanduselt turumajandusele on olnud vaevaline ning mitmed elluviidud reformid ei ole andnud oodatud tulemusi.

Ukraina on Eesti kahepoolse arengukoostöö sihtriik olnud juba 2006. aastast ning Eesti riik, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused on Ukrainas läbi viinud mitmeid arengukoostöö projekte. Ukraina on ka EL idapartnerluse riik ning alates 2010. aasta lõpust korraldatakse  Tallinnas tegutsemist alustanud Idapartnerluse keskuses idapartnerluse riikide sh Ukraina ametnikele avaliku halduse reformi eri aspekte puudutavaid seminare ja täiendkoolitusi.

Ukraina jääb üheks Eesti arengukoostöö prioriteetseks sihtriigiks vastavalt “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale aastateks 2011 – 2015” ja prioriteetsete koostöövaldkondadena on välja toodud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine riigihalduses, sisejulgeolekuvaldkondadest piirivalve ja politsei võimekuse tõstmine, haridus-, keskkonnasäästliku majandamise ja energiasäästlikkuse valdkonnad. 2008.-2010.a on Eesti Ukraina arengut toetanud 0,6 mln euroga avaliku sektori võimekuse tõstmisel, eelkõige EL teemadega tegelevate ametnike koolitamisel; hariduses, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisel, kohalike omavalitsuste toetamisel ja keskkonnaalases koostöös. Eesti panustab rahaliselt Euroopa Liidu Naabruspoliitika Investeerimisfondi (Neighbourhood Investment Fund NIF) (kokku 1 miljon eurot), mille eesmärk on rahastada suuremaid infrastruktuuri projekte.

Andmed Ukraina kohta

Iseseisvus: 04.08.1991 (Nõukogude Liidust)
Valitsusvorm:
vabariik
Pealinn:
Kiiev (Kyiv)
Riigipea:
president Viktor Yanukovich (alates 25.02.2010)
Valitsusjuht:
peaminister Mykola Azarov (alates 11.03.2010);
Rahvussümbol:
kolmhark (tryzub)
Asukoht:
Ida-Euroopa, Musta Mere ääres, Poolast, Rumeeniast ja Moldovast ida pool ja Venemaast lääne pool
Pindala:
603 550 km2
RAHVASTIK
Rahvaarv:
45 870 700 (2010)
Iive
(% aastas): –0,4 (2010)
Rahvusrühmad:
ukrainlased 77,8%, venelased 17,3%, valgevenelased 0,6%, moldovalased 0,5%, krimmi-tatarlased 0,5%, bulgaarlased 0,4%, ungarlased 0,3%, rumeenlased 0,3%, poolakad 0,3%, juudid 0,2%, muud 1,8% (2001. a rahvaloendus)
Keeled:
ukraina (riigikeel) 67%, vene 24%, muud (sh rumeenia, poola ja ungari keelt kõnelevad rahvusvähemused) 9%
Usundid:
ukraina õigeusk – Kiievi patriarhaat 50,4%, ukraina õigeusk – Moskva patriarhaat 26,1%, ukraina kreeka-katoliiklus 8%, ukraina autokefaalne õigeusk 7,2%, rooma-katoliiklus 2,2%, protestantism 2,2%, judaism 0,6%, muud 3,2% (2006 est.)
Inimarengu indeks: 0,729, 76. koht 187-st, kõrge inimarengu tase (2011)
MAJANDUSNÄITAJAD
SKP
(jooksev, miljardit USD) (2010): 137.93
SKP kasv
(% aastas) (2010): 4.2
SKP inimese kohta
(jooksev, USD) (2010): 3,007
Inflatsioon
, tarbijahinnad (% aastas) (2010): 9.4
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg
(päevades) (2010): 27
Neto ametlik arenguabi ja ametlik abi
(miljonit USD) (2009): 668
Abi
(% rahvamajanduse kogutulust) (2009): 0.6
SOTSIAALSED NÄITAJAD
Vaesuse piiril elavate inimeste osakaal
, 1,25 USD päevas (ostujõud, %) (2008): 0.0
Vaesuses elavate inimeste osakaal riigis
(% rahvastikust): –
Gini indeks
(1 = täielik võrdsus, 100 = täielik ebavõrdsus) (2008): 28
TERVIS
Keskmine eluiga sünnihetkel
(aastad) (2009): 69
Imikute suremus
(1000 elussünni kohta) (2010): 11
HIV levik
, kokku (% rahvastikust vanuses 15–49) (2009): 1
Kulutused
tervishoiule, kokku (% SKP-st) (2009): 7.0
HARIDUS
Riiklikud kulutused haridusele
, kokku (% SKP-st) (2007): 5.3
Koolis käijate osakaal, algtase
(% neto) (2009): 89
Haridust omandavate inimeste osakaal kokku
(mehed ja naised) (%) (2011): 91.6
Eeldatav kooliskäimise aeg
(alla 7 aastased lapsed) (aastad) (2011): 14.7
Täiskasvanute kirjaoskuse tase
, mehed ja naised (% 15-aastastest ja vanematest) (2011): 99.7

SOOLINE VÕRDSUS
Vähemalt keskharidusega inimeste määr
(naiste osakaal) (2011): 0.952 
Alaealiste raseduse määr
(sündide arv 1000 naise kohta vanuses 15–19) (2011): 30.8
Soolise ebavõrdsuse indeks
(1 = naised ja mehed on võrdsed, 0 = mehed ja naised on ebavõrdsed) (2011): 0.335
Naiste osakaal parlamendis 
(2011): 0.087
KESKKOND
Tarbimise ökoloogiline jalajälg
(globaalseid hektareid inimese kohta) (2011): 2.9
Kasvuhoonegaase inimese kohta
(CO2-ekvivalent, tonnides) (2011): 2.1
Süsihappegaasi heitkogused inimese kohta
(tonnides) (2011): 7.0
Metsaga kaetud ala
(% kogu maismaapindalast) (2011): 16.7
Allikad:
CIA – „The World Factbook“, https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
Maailmapanga andmed, http://data.worldbank.org/
Inimarengu aruanne: riikide ülevaated, http://hdr.undp.org/en/countries/
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Ukraina kodanikuühiskond

Registreeritud ühenduste arv oli 2010. aastal ligikaudu 52 000. Registreeritud heategevusorganisatsioone oli 11 000. Tänu finantskriisile kasvas VVO-de tegevustesse kaasatud kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste arv ning samuti soodustas finantskriis rahastuse mitmekesistamist. Samal ajal vähenes riigiasutustest rahastust saavate organisatsioonide arv.
2010. aastal toimus mõningane positiivne areng seadusandluses. Näiteks 2010. aastal vastu võetud uus maksukoodeks sisaldab olulisi uusi maksusoodustusi heategevusliku abi saajatele. Sellegipoolest esineb Ukrainas VVO-de tegevusele teatud administratiivseid takistusi ja takistusi valitsusasutustelt. Näiteks Majandusministeerium viivitab rahvusvahelise tehnilise abi projektide registreerimisega ja käibemaksutagastuste töötlemisega, mis takistas VVO-sid mõnda oma programmi 2010. aastal rakendamast.
VVO-de organisatsiooniline võimekus kasvas 2010. aastal veidi. Paistab olevat tekkimas uus VVO liik, mis on keskendunud pigem oma organisatsiooni missiooni saavutamisele kui rahastuse leidmisele ning mis kasutab oma eesmärkide saavutamiseks tulemustele suunatud juhtimisstrateegiaid. Tugevate ja kogenud VVO-de arvu kasv regioonis jätkus. Seda soodustasid järgmised tegurid: parem teadlikkus kohalikest vajadustest ja parem nendele vajadustele reageerimise võime, keskendunud juhid ja organisatsioonide valmisolek teha piiratud vahenditega pikki tööpäevi ning tihe koostöö kohalike omavalitsustega.
Finantskriis avaldas VVO-de personali kvaliteedile ja kutsealaste oskuste tasemele positiivset mõju. Regioonis ühines organisatsioonidega rohkem teadustöötajaid ja kvalifitseeritud töötajaid.
2010. aastal jätkus VVO-de koostöö kasv valitsusasutustega ja suurenesid püüded mõjutada seadusandlikke protsesse, eelkõige kohalikul tasandil. VVO-d hakkasid suuremal määral osalema kohalike poliitikate ja oblastistrateegiate väljatöötamises ning korraldasid rohkem ühistegevusi.
Samuti on kasvamas avalikkuse teadlikkus VVO-dest ja nende tegevustest. Septembris Rahvusvahelise Valimissüsteemide Fondi (International Foundation for Electoral Systems, IFES) läbi viidud uuringust selgus, et 40 protsenti rahvastikust on VVO-dest teadlik (võrreldes 28 protsendiga 2009. aastal ja 15 protsendiga 2008. aastal).
Allikas: USAID, 2010, VVO-de jätkusuutlikkuse indeks
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Ukraina rahvusvähemused Eestis

Eestis elab umbes 28 000 ukrainlast, mis on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis. Suurim ja vanim ukrainlaste organisatsioon Eestis on Eesti Ukrainlaste Kongress oma suurepärase ruumidekompleksiga Tallinna vanalinnas. Ühenduse eesmärgiks on Eestis elavate ukrainlaste rahvusidentiteedi säilitamine. Tegevuse peasuund on kultuurhariduslik töö. Eesti Ukraina Kongress organiseerib ukraina tuntud kultuuritegelastele pühendatud üritusi, kohtumisi Ukraina ja Eesti poliitikute ja ühiskonnategelastega, näitusi, Ukraina artistide ja kohalike kollektiivide kontserte, regulaarselt tähistab Ukraina rahvuslike tähtpäevi. Eestis on tegevad üle kahekümne Ukraina rahvuspärandiga seotud seltsi ja asutuse.

Alates 1998.a. novembrist on toimunud Eestis Ukraina kultuuripäevad. Eestis tegutseb ka Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik, mis registreeriti 1991. aastal.
Allikad: Välisministeerium ja Etnoweb, 5. detsember 2011

Projektid 2011

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID UKRAINAS 2011

1. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž viib ellu projekti “Gruusia Batumi ja Ukraina Simferopoli piirkonna turismiettevõtluse arendamine“.Eesmärgiks on Gruusia Batumi ja Ukraina Simferopoli regiooni (Krimm) kohaliku turismiettevõtluse arendamine läbi Pärnumaa turismisihtkoha klastri kogemuse jagamise sihtriigis. Projekt kestab ajavahemikus juuli 2011 – juuni 2012. Välisministeeriumi toetus projektile on  39 863 eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti projekt “Ukraina Siseministeeriumi Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse majandusekspertiisi labori ja 38 regionaalse büroo tehnilise võimekuse parandamine“ toimub ajavahemikus august 2011 – märts 2012. Projekti eesmärk on toetada Ukraina Vabariigi õiguskaitseteenistuste võitlust piiriülese varastatud sõidukite salakaubandusega ning sisse viia sõidukite identifitseerimise infosüsteemid „EuVID“. Välisministeerium toetab projekti 4 690 euroga.

3. MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse projekt “Integreeritud veemajandamine Doonau jõe delta alamvesikonnas Ukrainas“ toimub oktoober 2011 – september 2012. Projekti eesmärgiks on Doonau, pikkuselt Euroopas teise jõe, delta vesikonna põhise majandamise arendamine Ukrainas. Samuti toetatakse avalikkuse kaasamist keskkonnaprobleemide lahendamisse ja valdkonna MTÜde suutlikkust. Välisministeerium rahastab projekti 25 565 euroga.

 

Allikas: Välisministeerium, 29. november 2011

Projektid 2010

ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID UKRAINAS 2010

  1. Märtsist kuni septembrini 2010. aastal Eesti Punase Risti eestvedamisel toimuv projekt „Moldova Punasele Ristile, Ukraina Punasele Ristile, Valgevene Punasele Ristile esmaabiõpetajate väljakoolitamine”, sihiga välja õpetada esmaabi eksperte, kes oleksid edaspidi võimelised ise koolitama nii uusi esmaabi õpetajaid kui ka laiemat elanikkonda õnnetusjuhtumite korral õigesti ja oskuslikult tegutsema.
  2. Eesti Diplomaatide Kooli Sihtasutuse projekt “EL Idapartnerluse seminarid ja konverents 2010”, mille käigus viiakse Tallinnas aprillis ja novembris läbi avaliku halduse reformi puudutavad seminarid EL Idapartnerluse sihtriikide (Valgevene, Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani) kõrgema ja keskmise astme riigiametnikele ning diplomaatidele.

Allikas: Välisministeerium, 14.08.2010

Projektid 2009

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTID UKRAINAS 2009

1. Eesti Diplomaatide kooli projekt „Diplomaatia, rahvusvaheliste suhete ja eurointegratsiooni-alane koolitus arenevatele demokraatiatele (lühikoolitused ja Idapartnerluse alane konverents)”

Projekti eesmärgiks on viia läbi kolm 2-3kolmenädalast diplomaatide ja ametnike lühikoolitust (Iraagi koolitus mais, Kosovo juunis ja Ukraina-Moldova-Gruusia ja Armeenia koolitus novembris 2009) ning EL Idapartnerluse alane rahvusvaheline konverents novembris 2009 koostöös Poola ja Rootsi saatkondadega. Projekti raames toimuvate koolituste tulemusel tugevnevad selle osalejate välisteenistuse alased kutseoskused ning teadlikkus Euroopa integratsiooni ning transatlantilise koostööga seonduvatest teemadest. Projekti tulemusel tugevnevad Iraagi, Kosovo, Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeenia läänesuunalise koostöö ja integratsiooniga tegelevad institutsioonid. Projekt viiakse ellu veebruarist kuni detsembrini 2009. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 1 989 340 krooni, sh Ukrainale 232 477 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Projektid 2008

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTID UKRAINAS 2008

1. Kehtna vallavalitsuse projekt „Koostöö ukraina partneritega kolmanda sektori arendamise ning kohaliku omavalitsuse mittetulundusühenduste ja piirkondliku meedia ühistegevuse korraldamisel Rapla maakonna kogemusel

Projekti eesmärgiks on tõsta krimmi partnerite teadlikkust ja motivatsiooni mittetulundusühingute tegevuse korraldamisel; anda kolmandale sektorile võimalus tutvustada oma tegevust kohalikus meedias. Projekti tulemusena on Krimmi partnerite kolmas sektor saanud võrdväärseke partneriks kohalikule omavalitsustele. Projekti raames viiakse läbi seminar koos Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Raplamaa Külade Liiduga teemal „eesti kogemused kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori koostöö organiseerimisel elanike kaasamiseks ühiskondliku elu probleemide lahendamisesse., kohtutakse Raplamaa ajalehe „Nädaline“ igakuise noortelehe  Skriim“ koostajatega jms. Projekt viiakse ellu jaanuarist kuni septembrini 2009. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 108 500 krooni.

2. Eesti Diplomaatide kooli projekt „Eesti EL- ja NATO integratsiooni kogemuse tutvustamine Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia noortele diplomaatidele, riigiametnikele ja õppejõududele (lühikoolitus ja Euroopa Naabruspoliitika alane konverents)”

Projekti eesmärgiks on tõsta Ukraina, Moldova ja Gruusia noorte diplomaatide ja riigiametnike teadlikkust Euroopa integratsiooni ning transatlantilise koostööga seonduvates teemades. Projekti tulemusena tugevnevad Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeenia läänesuunalise integratisooniga tegelevad institutsioonid. Projekti raames toimub 3 nädalane koolituskursus nimetatud riikide noortele riigiametnikele ja diplomaatidele, lisaks, korraldatakse Euroopa naabruspoliitika alane konverents. Projekt viiakse ellu juunist kuni detsembrini 2008. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 904 100 krooni, sh Ukrainale 301 367 krooni.

3. MTÜ Nõustamis- ja koolituskeskuse HARED projekt „Demokraatlike arengute toetamine Ukraina hariduskorralduses”

Projekti eesmärgiks on tutvustada Ukraina kahele koolile (Kozeletsi Gümnaasium nr. 1 ja Kiievi 32. Kool) Eesti koolide kogemusi demokraatlike juhtimisviiside juurutamisel. Projekti sihtgrupile tutvustakse kooli arengukava koostamise protsessi, millesse on kaasatud ka huvigrupid. 8-kuulise projekti raames nõustatakse Ukraina kahe kooli arengukavade koostamisprotsessi, selgitatakse strateegilise planeerimise põhimõtteid, viiakse läbi arutelusid, ajurünnakuid, tutvustatakse Eesti kogemust arengukavade koostamisel demokraatlikul viisil Saue Gümnaasiumi tegevuspõhimõtete näitel. Projekt viiakse ellu maist 2008 kuni jaanuarini 2009. Projekti tegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 339 600 krooni

4. Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia projekt „Ukraina noorteadlaste juhtimisoskuste kaardistamine ja arendamine”

Projekti eesmärgiks on kaardistada Ukraina noorteadlaste vajadused teadussuuringute juhtimisoskustes ning sektorite vahelises akadeemilises mobiilsuses eeluuringu abil; viia läbi 5-päevane juhtimisoskuste ja sektorite vahelise mobiilsuse alane koolitus ning koostada ja edastada Ukraina ülikoolidele , teadus- ja arendusasutustele ja Haridus- ja teadusministeeriumile ettepanekud õppekavade arendamise kohta juhtimisoskuste ja mobiilsuse seisukohast. Projekti tulemusena tutvustatakse ukrainlastele kõrgharidus- ja teadusmaastikul euroopalikele suundadele vastavat lähenemist teadusuuringute juhtimisoskuste ning sektorite vahelise mobiilsuse valdkonnas. Projekt viiakse ellu juunist 2008 kuni septembrini 2009. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine : 561 250 krooni.

5. Sihtasutus Lõuna Koolitus projekt „Kriminaalpolitsei üldtunnustatud tööpõhimõtete tutvustamine Tsernigovi oblasti kriminaalmiilitsa ametnikele Eesti politsei näitel“

Projekti eesmärgiks on tutvustada Tsernigovi oblasti Siseasjade Valitsuse juhtkonnale ja töötajatele Lõuna Politseiprefektuuri tegevust (kriminaalpolitsei töökorraldus, majanduskuriteod, narkokuriteod, andmebaasid, IT-lahendused, piiriülene politseitegevus Schengeni viisaruumis); korraldada 8-le stazeerijale (miilitsaosakondade juhatajad ja nende asetäitjad) 1nädalane praktika Lõuna Politseiprefektuuris, soetada Tsernigovi oblasti kriminaalmiilitsale oma tööks vajalikke kriminalistika vahendeid. Projekti tulemusena ratsionaliseeritakse kriminaalmiilitsa allüksuste tegevus ning toetatakse kolmanda sektori tegevust Ukrainas. Projekt viiakse ellu septembrist 2008 kuni maini 2009. Projekti tegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 543 000 krooni.

6. Peipsi Koostöö Keskuse projekt „Integreeritud piiriülese veemajanduse ning avalikkuse kaasamise edendamine Moldovas ja Ukrainas Eesti kogemuse najal“

Projekti eesmärgiks on tutvustada Ukrainas ja Moldovas integreeritud piiriülese veemajanduse ja kaasamise hea tava läbi Eesti kogemuse; korraldada õppevisiit Eestisse Moldova ja Ukraina ekspertidele eesti kogemuse tutvustamiseks; korraldada rahvusvaheline veemajanduse alane konverents Eestis. Projekti tulemusena suureneb veemajandusega tegelevate ekspertide suutlikkus tõhusalt edendada koostööd ja integreeritud veemajandust piiriveekogudel, samuti suureneb avalikkuse teadlikkus Dniestri jõe keskkonnaseisundist ja –probleemidest. Projekt viiakse ellu novembrist 2008 kuni detsembrini 2009. Projekti tegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 637 300 krooni.

7. Välisministeeriumi projekt „Ukraina seadusandluse harmoneerimine ÜRO Lapse õiguste konventsiooni laste müügi, lasteprostitutsiooni ja –pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli nõuetega“

Projekti eesmärgiks on viia läbi õiguslik analüüs Ukraina siseriikliku seadusandluse ja protokolli vahel; täiendada kriminaalkoodeksit ja teisi õigusakte nende sätete osas, kus ilmnevad lüngad. Projekti tulemusena väheneb kuritegevus tõhusa õigusliku raamitiku loomise teel. Projekti tegevusteks on ekspertide ümarlaudade ja sektoriüleste töögrupi kohtumiste korraldamine, õigusliku analüüsi algatamine, selle tulemuste tutvustamine ning soovituslike materjalide väljatöötamine ja avaldamine. Projekt viiakse ellu novembrist 2008 kuni detsembrini 2010. Projekti tegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 1 472 160 krooni.

8. Kehtna vallavalitsuse projekt „Koostöö valla arengu- ja planeerimistegevuse kui demokraatliku kohaliku omavalitsuse ühe põhimõtte korraldamisel Kehtna vallas ja Krasnogvardeiski rajoonis”

Projekti eesmärgiks on tutvustada Krasnogvardeiski rajooni valitsuse juhtivspetsialistidele EL maaelu arendamise ja regionaalarengu kujundamise strateegilisi põhimõtteid, kohaliku omavalitsuse arengu tagamise ja selle ülesannete elluviimise üldisi põhimõtteid, mis tuginevad laialdasel ja igakülgsel arengu- ja planeerimistegevusel. Projekt viiakse ellu aprillist kuni augustini 2008. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 81 155 krooni.

9. Sihtasutus Lõuna Koolitus projekt „Helkurite kasutamise propageerimine Tsernigovi oblasti elanike hulgas Eesti näite põhjal“

Projekti eesmärgiks on tutvustada ukrainlastele helkurit kui pimedal ajal liikumise parimat liiklusohutuse tagamise vahendit; luua ja välja õpetada kohapealne võrgustik, mis tegeleks helkurikandmise edendamisega; tekitada ettevõtjatel huvi kohapealseks tootmiseks või hankimiseks ja turustamiseks. Projekti tulemusena suunatakse liiklusmiilits ennetavale tööle, mille abil väheneb hukkunute arv teedel; täiendatakse Ukraina seadusandlust (helkuri kandmine tehakse kohustuslikuks). Pilootprojekt viiakse ellu Tsernigovi oblastis ning projekti kordamineku korral laiendatakse tegevust teistele Ukraina regioonidele. Projekt viiakse ellu jaanuarist kuni septembrini 2009. Projekti tegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 708 490 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Projektid 2007

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTID UKRAINAS 2007

1. Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži projekt „Georgia, Moldova, Ukraina ülikoolide kaasamine siirdeuuringute võrgustikku”

Projekti eesmärgiks on tugevdada Georgia, Moldova ja Ukraina sotsiaalteaduste valdkonna alast akadeemilist kompetentsi, aidates kaasa siirdeuuringute võrgustiku ülesehitamisele nendes riikides ning sidudes selle Põhjala-Balti-Venemaa siirdeuuringute võrgustikuga, mille koordinaatoriks on Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. Projekti raames toimub teadlasvahetus, korraldatakse ühiseid aastaseminare ning võimaldatakse õppestipendiume Georgia (2 stipendiumi aastas), Moldova (2 stipendiumi aastas) ja Ukraina (4 stipendiumi aastas) ühiskondlikult aktiivsetele tudengitele. Projekt viiakse ellu kolme õppeaasta jooksul 2007. a aprillist 2010. a oktoobrini. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 1
899 782, sh Ukrainale 1 288 168 krooni.

2. Rahvusvahelise varastatud sõidukite salakaubanduse vastu võitlemise koolitus Georgia, Ukraina ja Moldovasõiduki varguste uurijatele.

Eesti Piirivalveameti poolt korraldatava koolituse eesmärk on tutvustada Georgia, Ukraina ja Moldova politsei ja piirivalve sõidukite varguste uurijatele uusimaid töövõtteid varastatud sõidukite salakaubanduse vastu võitlemisel ning valmistada neid pikemas perspektiivis ette liitumiseks Rahvusvahelise Autovarguste Uurijate Assotsiatsiooniga. Kuna partnerorganisatsioonidel puuduvad vajalikud kriminalistikavahendid (VIN track, ultraviolett-valgusti, OBD ECU VIN tarkvara), kingib Piirivalveamet projekti käigus soetatud vahendid projektis osalevatele riikidele (Georgia 1 komplekt, Moldova 1 komplekt ja Ukraina 1 komplekt) kohe peale koolituse toimumist. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 431 782 krooni, sh
Ukrainale 143 927 krooni.

3. Eesti Diplomaatide Kooli projekt „Eesti EL- ja NATO-integratsiooni kogemuse tutvustamine Ukraina, Moldova ja Gruusia noortele diplomaatidele, riigiametnikele ja õppejõududele”

Projekti raames viiakse läbi üks kolmenädalane koolituskursus Ukraina, Gruusia ja Moldova noortele riigiametnikele ja diplomaatidele ning kutsutakse Tallinnasse ühekuulisele stažeerimisele (uurimistöö, loengud ja individuaalsed kohtumised) kaks Ukraina Diplomaatilise Akadeemia (UDA) noort õppejõudu. Koolitus toetab Ukraina, Moldova ja Gruusia püüdlusi tihendada tulevikus oma integreeritust Euroopa Liidu ja NATOga. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 670 250 krooni, sh Ukrainale 223 416 krooni.

4. Põlva Maavalitsuse projekt „Ukraina Kulikovka rajooni mittetulundus- ja põllumajandussektori esindajate ning tervishoiu- ja lastekaitse töötajate õppereis Eestisse – õppimine läbi nägemise ja kogemise”

Projekti raames jätkatakse 2005. aasta I poolaastal Põlva Maavalitsuse poolt korraldatud koolitusprojekti (Kulikovka juhtide ja arvamusliidrite õppereis Põlvamaale) raames alustatud Eesti kogemuse tutvustamist ja jagamist sõprusmaakonna arvamusliidritele. Projekti sihtgrupiks on MTÜ-de ja põllumajandussektori esindajad ning tervishoiu- ja lastekaitsetöötajad. Projekti raames korraldatakse Kulikovka seltside ja liitude esindajatele, põllumajanduse võtmeisikutele, tervishoiu- ja lastekaitsetöötajatele ning valdkondade eest vastutavatele ametnikele õppereis Põlvamaale, kus osalejatel on võimalus tutvuda sama sektori toimimisega Eestis ning nende tegevusega Põlvamaal. MTÜ-dele tutvustatakse projektipõhist korraldust – toetuse esitamise korda, projektikirjutamise nippe ning edukamate projektide tulemusi. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 227 710 krooni.

5. Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) projekt „Tšernigovi oblasti kommunaal- ja keskkonnamajanduse arengustrateegia koostamine ning investeeringu pilootprojekti ettevalmistamine ja läbiviimine Kulikovka rajoonis”

Projekti eesmärgiks on abi Ukraina Tšernigovi oblasti keskkonna- ja kommunaalmajanduse reformi ettevalmistamisel kasutades Eesti üleminekuperioodi kogemusi. Projekti raames koolitatakse Tšernigovi oblasti kommunaal- ja keskkonnamajanduse spetsialiste, võtmeisikuid ja projektijuhte, koostatakse oblasti kommunaal- ja keskkonnamajanduse arengustrateegia, Kulikovka rajooni arengukava ja valmistatakse ette ühe investeeringuobjekti pilootprojekt. Projektitegevuste elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 1 763 550 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Väärt lugemine

Väärt lugemine Ukraina teemal

Ukrainast huvitatutel soovitame alustuseks lugeda järgnevaid teoseid:

Tiina Rekand “Krimmi päevik. Õpetajapreili juhtumused stepikülas” (2010)
Kaja Laanmäe “Krimm – kauge ja kodune” (2007)

//

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee