Öeldakse, et raha paneb rattad käima. Kuigi palju head saab ära teha ka ühegi eurota, on professionaalsete ja pikaajaliste arengukoostöö ning maailmahariduse tegevuste ellu viimiseks siiski raha vaja. Siit leiad infot peamiste rahastusvõimaluste kohta.
Alates 2010. aastast annab Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi projektidele toetust Vabariigi Valitsuse määruse “Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord” alusel. Arengu- ja humanitaarabi toetust rahastatakse Välisministeeriumi eelarves olevatest arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Toetust saab taotleda kas avatud või piiratud taotlusvoorus järgmisteks tegevusteks:
Lisaks teeb Eesti arengukoostööd prioriteetsete partnerriikidega nendes riikides asuvate välisesinduste kaudu – seda nimetatakse mikrofinantseeringuks.
Arengukoostöö puhul antakse toetust Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas nimetatud prioriteetsetele partnerriikidele ja projektipartneritele ning arengukavas toodud valdkondades. Nendeks on inimarengu, rahu, inimõiguste tagamise, demokraatia, õigusriigi ja jätkusuutliku majandusarengu toetamine ning teavitamine ja maailmahariduse edendamine.
Avatud taotlusvoorus saavad taotluse esitada:
Piiratud taotlusvoorus saavad toetust taotleda samad taotlejad kui avatud taotlusvoorus. Antud toetuse puhul esitab Välisministeerium taotluskutse koos lähteülesandega vähemalt kahele eespool nimetatud asutusele või isikule, kes on välja valitud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel (näiteks ekspertiis valdkonnas ja logistiline võimekus jms).
Mikrofinantseeringut saavad taotleda lisaks Eestis registreeritud ning püsivalt tegutsevatele juriidilistele isikutele ka prioriteetsete partnerriikide valitsus- ja kohalike omavalitsuste asutused, nende hallatavad asutused kui ka nendes riikides registreeritud ja püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Euroopa Komisjoni arengukoostöö-ja humanitaarabiprojektide omafinantseeringu kaasrahastamise taotluse saavad esitada kohaliku omavalitsuse asutus ja selle hallatav asutus või Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused, sh maakondlikud või üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud.
Allikas: Välisministeerium
Euroopa Liit on maailma suurim arengukoostöö rahastaja. Arengukoostööpoliitika ettevalmistamise ja kavandamise eest vastutab Euroopa Komisjon ning raha suunatakse partnerriikidesse nii valitsuste kui valitsusväliste osalejate kaudu. Ka Eesti organisatsioonidel (eelkõige kodanikuühendustel ja kohalikel omavalitsustel, aga ka ettevõtetel) on võimalik osaleda suurtes ja väikestes arengukoostöö ning maailmahariduse projektides.
Otsi rahastusvõimalusi EuropeAid lehelt!
Võid liituda Euroopa Komisjoni projektivoorude infokirjaga EU-Call-Info. Selleks saada aadressile eu-call@engagement-global.de iseenda nimi, oma organisatsiooni nimi ja aadress ning e-posti aadressid, mida soovite listiga liita.
Kust leida kaasrahastus?
Välisministeeriumilt saab Euroopa Komisjonilt positiivse rahastusotsuse saanud arengukoostöö või maailmahariduse projektile taotleda toetust kaasfinantseeringu katmiseks (kuni 25% kogu projekti maksumusest).
Kaasfinantseeringu toetust võivad taotleda:
Toetuse saamiseks peab ministeeriumile esitama:
Lisainfo: Valitsuse määrus “Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord” ja Välisministeeriumi koduleht
Abimaterjalid taotluse täitmiseks
AKÜ koostas oma Soome kolleegide abiga eestikeelse käsiraamatu “EL rahastuse käsiraamat: arengukoostöö ja maailmahariduse projektid“, kus on esitatud teave komisjoni hallatavate ja MTÜdele sobivate rahastamisviiside kohta. Põhirõhk on neil temaatilistel rahastamisviisidel, mille kaudu on sellistel organisatsioonidel kõige hõlpsam rahastamist taotleda. Peale selle käsitletakse raamatus ka taotlusprotsessi ja projektide rakendamisega seotud põhiküsimusi.
Kui pärast käsiraamatuga tutvumist tekivad lisaküsimused, võtke ühendust AKÜ bürooga. AKÜ püüab teid aidata Euroopa Komisjoni rahastamise saamise võimalustega seotud küsimustes ning korraldada vajadusel rahastamise taotlemist ja projektijuhtimist käsitlevaid koolitusi. Samuti võib AKÜ abistada teistest ELi liikmesriikidest koostööpartnerite leidmisel.
Käsiraamatu koostamist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Euroopa Liidu finantsraamistik aastateks 2014-2020 (European Multiannual Financial Framework, MFF) määrab kindlaks ELi eelarveprioriteedid aastateks 2014–2020.
Veebruaris 2013 arutasid riigipead Brüsselis Euroopa Ülemkogul EL eelarvet aastateks 2014-2020. Ühe olulise valdkonnana räägiti ka arengukoostöö rahastust ning lõpptulemusena külmutati see rahastus praegusele tasemele, kuid Euroopa Komisjoni pakutud ideaalist jäime kaugele. Meie blogis on kogumik parimaid säutse #MFF #EUCO teemal sellest kohtumisest.
Euroopa Parlament lükkas 14. märtsil 2013 Euroopa Ülemkogu 8. veebruari järeldused tagasi. EP saadikud soovisid, et eelarve oleks paindlikum ja efektiivsem.
Eesti kodanikuühenduste arvamus
Arengukoostöö Ümarlaua siht on selgitada Eesti ühendustele lahti selle keeruka protsessi olemus ja põhilised instrumendid ning esitada omapoolsed ettepanekud nii Eesti riigile kui ka Euroopa Liidule raamistiku kohta. Fookus on eelkõige arengukoostöö ja kodanikuühiskonnaga seonduvatel teemadel.
19.-20. septembril 2012 korraldas AKÜ seminari, kus Concord Danmarki poliitikaekspert Taanist tutvustas, millistest elementidest raamistik koosneb ja kuidas saaks Eesti (ühendused) mõjutada eelarvet endale soodsas suunas. Tegu oli ühisseminariga Läti ja Leedu organisatsioonidega ning pärast seminari saadeti ka ühispöördumine kolme riigi peaministritele, kus toodi välja ühenduste peamised seisukohad. Koolituse materjalid allpool olevast e-raamatukogust.
Uuri lisaks:
10 asja, mida peaksid MFF-st teadma
EL nõukogu leht 2014-2020 finantsraamistiku läbirääkimistest
Euroopa Komisjoni leht 2014-2020 finantsraamistikust
Euroopa kodanikuühenduste võrgustiku CONCORD seisukohad
Rahandusministeeriumi leht EL struktuuritoetustest 2014-2020