Kliimamuutus on ülemaailmne keskkonnaprobleem. Kui sellele kiiresti ei reageerita, ohustab see kõikjal maailmas majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna arengut ning lõpuks ka inimeste turvalisust.

Kliimamuutuse peatamine eeldab seda, et võrreldes 1990. aasta tasemega tuleb heitgaaside arvu märgatavalt vähendada – aastaks 2050 poole võrra ja aastaks 2100 kolmandikuni. See tähendab, et tööstusriigid peaksid aastaks 2050 vähendama hetigaase lausa 80% võrra.

Maailma ja Eesti heitgaaside vähendamise eesmärgid aastani 2012 on püstitatud Kyoto protokolli alusel. 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud kliimakonverentsil uuendasid maailma riigid oma kokkuleppeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, kuid konkreetseid ja suuri lubadusi anti vähe. Euroopa Liidul on oma tegevuskava aastani 2020.

FAKTE

• kõige vähem arenenud riikides elavad pool miljardit inimest tekitavad kokku vähem kui 0,5% maailma heitgaasidest;
• tööstusriigid toodavad üle poole atmosfäärisaastest. Neis elab viiendik maailma elanikkonnast;
• süsihappegaas põhjustab üle 60 protsendi kasvuhooneefekti tugevnemisest ja metaan peaaegu 20 protsenti. Ülejäänud kasvuhoonegaasid on muuhulgas CFC-ühendid ja dilämmastikdioksiid. Nendega sarnaselt mõjuvad ka veeaur ja osoon;
• maakera keskmise temperatuuri tõusmine isegi poole kraadi võrra võib lisaks praegusele viia näljariski 50 miljonit, malaaria riski 200 miljonit ja veepuuduse riski 2 miljardit inimest.

Vaata ka:

www.unfccc.int (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon)
www.ipcc.ch (ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühm)
www.undp.org/climatechange (ÜRO Arenguprogrammi veebileht kliimamuutuste ja arengu teemal)
www.unep.org/climatechange (ÜRO Keskkonnaprogrammi kliimamuutuste teemaline veebileht)
www.worldbank.org/climatechange (Maailmapanga veebileht kliimamuutuste ja arengumaade kohta)
http://ec.europa.eu/climateaction/ (Euroopa Komisjoni kliimameetmed)

Allikad: Maailmakool (11.01.2010), “Maailmaparandaja teejuht” (2010)