Maailma rahvaarvu kasvamisega tõuseb ka surve ökosüsteemidele. Looduslikud ressursid on piiratud ja inimtegevus raiskab ning kahjustab neid järjest enam: õhu ja vee kvaliteet halveneb, maailma kalavarud lõppevad ülepüügi tõttu, kahjurite ja haiguste lained on sagedasemad.

Metsad katavad 30% Maa pinnast. Lisaks toidu ja peavarju pakkumisele aitavad need kliimamuutustega võitlemisel ning loomade ja põliselanikkonna kodude kaitsmisel. Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa, samas kui kuivalade pidev allakäik on kaasa toonud 3,6 miljardi hektari kõrbestumise. Metsade hävimine toob endaga kaasa muldade degradeerumist ja jõgede üleujutusi raiekohtadest allavoolu.

Ökosüsteemide hävitamist ja kõrbestumist põhjustavad nii inimtegevus kui ka kliimamuutused, see omakorda toob kaasa miljonite inimeste vaesumise.

Faktid:

Metsad

• Ligi 1,6 miljardit inimest sõltub elatise saamiseks metsadest. See hõlmab umbes 70 miljonit põliselanikku
• Metsades elab enam kui 80% maismaaloomadest, taimedest ja putukatest

Kõrbestumine

• 2,6 miljardit inimest sõltub otseselt põllumajandusest, kuid 52% põllumajandusmaast kannatab mulla kvaliteedi halvenemise tõttu
• 2008. aasta seisuga mõjutas maapinna kvaliteedi langus 1,5 miljardit inimest kõikjalt maailmast
• Kaotatud põllumaa suurust hinnatakse senisest 30–35 korda suuremaks
• Põua ja kõrbestumise tõttu kaob igal aastal 12 miljonit hektarit (23 hektarit minutis) haritavat maad, mis võinuks toota 20 miljonit tonni teravilja
• Üle maailma kahjustab maapinna allakäik otseselt 74% vaestest inimestest

Liigirikkus

• 8300 teadaolevast loomaliigist on 8% välja surnud ja 22% väljasuremisohus
• Ligi 3 miljardi inimese loomsest toidust moodustavad kalad 20%. 30% merepüügikalandusest moodustavad kõigest kümme liiki.
• Üle 80% inimeste toidusedelist on taimset päritolu. Vaid kolm teraviljakultuuri – riis, mais ja nisu – toodavad 60% kogu energiatarbimisest
• 80% arengumaade maapiirkondades elavatest inimestest sõltub arstiabis traditsioonilistest taimepõhistest ravimitest
• Mikroorganismid ja selgrootud mängivad ökosüsteemis võtmerolli, kuid nende kasu on vähetuntud ja harva tunnustatud

Eesmärgid:

• Tagada 2020. aastaks maismaaökosüsteemide ja sisemaa mageveeökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste, eelkõige metsade, märgalade, mägede ja kuivalade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega.
• Saavutada 2020. aastaks kõikide metsaliikide säästev majandamine, peatada metsa raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist.
• Peatada 2030. aastaks kõrbestumine, taastada rikutud maa ja pinnas, sealhulgas kõrbestumise, põua ja üleujutuste tagajärjel rikutud maa, ning püüelda maailma poole, kus maad ei rikuta.
• Tagada 2030. aastaks mägede ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse kaitse, et suurendada nende võimet osutada säästvaks arenguks esmatähtsaid ökosüsteemiteenuseid.
• Võtta kiireloomulisi ja olulisi meetmeid, et vähendada looduslike elupaikade seisundi halvenemist, peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine, tagada 2020. aastaks ohustatud liikide kaitse ning vältida nende väljasuremist.
• Toetada geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu võrdset ja õiglast jagamist ning asjakohast juurdepääsu neile ressurssidele vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
• Võtta kiireloomulisi meetmeid, et teha lõpp kaitsealuste taime- ja loomaliikide salaküttimisele ja nendega kauplemisele ning lahendada loodustoodete ebaseadusliku nõudluse ja pakkumise probleem.
• Rakendada 2020. aastaks meetmed, et vältida ja oluliselt vähendada sissetungivate võõrliikide mõju maa- ja veeökosüsteemidele ning hoida prioriteetsed võõrliigid kontrolli all või need hävitada.
• Lisada 2020. aastaks ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse mõiste riiklikesse ja kohalikesse arengukavadesse ja -protsessidesse, vaesuse kaotamise tegevuskavadesse ja aruandlusse.
• Kaasata kõikidest allikatest pärit finantsvahendid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja säästvasse kasutamisse. Suurendada oluliselt nende summat.
• Kaasata kõikidest allikatest pärit olulised vahendid metsade säästvasse majandamisse ning pakkuda arenguriikidele piisavaid stiimuleid metsade säästvaks majandamiseks, sealhulgas nende kaitseks ja uuendamiseks.
• Suurendada ülemaailmset toetust, et võidelda kaitsealuste liikide salaküttimise ja nendega kauplemisega, suurendades muu hulgas kohalike kogukondade suutlikkust teenida endale elatist säästvate meetoditega.

Lingid:

UNEP

Convention on Biological Diversity

FAO – Forestry

The New York Declaration on Forests

UN-REDD

United Nations Convention to Combat Desertification

International Maritime Organization

Allikas: UN.org