Tervis

goal-3 Tervisliku elu ja heaolu edendamine on kestliku arengu saavutamiseks esmatähtis. Oodatava eluea pikendamiseks ning laste ja emade suremuse vähendamiseks on tehtud tubli tööd. Järjest rohkematel inimestel on ligipääs puhtale veele ja kanalisatsioonile, on vähendatud malaariat, tuberkuloosi ja lastehalvatust ning HIV/AIDSi levikut. Sellegipoolest tuleb veel palju tööd teha, et inimesed saaksid tervena ja hästi elada.

Laste tervis

Igal aastal sureb enne 15-aastaseks saamist üle kuue miljoni lapse.
Laste suremus on oluliselt vähenenud – iga päev sureb 17 000 last vähem kui 1990. aastal.
Alates 2000. aastast on leetrite vaktsiin ära hoidnud ligi 15,6 miljonit surmajuhtumit
Hoolimata stabiilsest üleilmsest edust on laste suremus Sahara-taguses Aafrikas ja Lõuna-Aasias kasvamas. Neli igast viiest alla 5-aastaste laste surmajuhtumist leiab aset just nendes piirkondades.
Vaesusesse sündinud lastel on pea kaks korda suurem tõenäosus surra enne viieaastaseks saamist kui jõukamate perede lastel.
Haritud emade lapsed – isegi kui emal on vaid algharidus – jäävad suurema tõenäosusega ellu kui hariduseta emade lapsed.

Emade tervis

Emade suremus on alates 1990. aastast peaaegu 50% võrra langenud.
Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Aasias on emade suremus langenud ligi kahe kolmandiku võrra.
Sünnitusel surevate emade osakaal on arengumaades endiselt 14 korda kõrgem kui arenenud piirkondades.
Üha rohkem naisi saab sünnituseelset hoolt. Arengumaades on sünnituseelne hooldus kasvanud 65 protsendilt 1990ndal aastal 83 protsendini 2012. aastal.
Vaid pooled arengumaade naised saavad soovituslikus ulatuses vajalikku arstiabi.
Enamikes arenenud piirkondades saavad vähemad teismelised lapsi, aga selles osas on areng aeglustunud. Suur 1990. aastate kasv rasestumisvastaste vahendite kasutuses ei jätkunud 2000ndatel samal kursil.

HIV/AIDS, malaaria ja muud haigused:

2014. aasta lõpus sai retroviirusevastast ravi 13,6 miljonit inimest.
2013. aastal oli hinnanguline uute HIV-ga nakatumise juhtumite arv 2,1 miljonit, mis on 38% vähem kui 2001. aastal.
2013. aasta lõpus põdes HIV-d 35 miljonit inimest.
2013. aasta lõpuks oli esmane HIV diagnoos antud 240 000 lapsele.
HIV-ga nakatumise arv on laste seas alates 2001. aastast langenud 58%.
Üle maailma kannatavad teismelised tüdrukud ja neiud soolise ebavõrdsuse, tõrjutuse, diskrimineerimise ja vägivalla all, mis suurendab HIV-ga nakatumise riski.
HIV on kõikjal maailmas sünnituseas naiste peamine surmapõhjus.
HIV-d põdevate inimeste tuberkuloosist tingitud surmajuhtumite arv on alates 2004. aastast langenud 36% võrra.
2013. aastal nakatus HIV-sse 250 000 teismelist, kellest kaks kolmandikku moodustasid teismelised tüdrukud.
Praegu on Aafrika teismeliste (vanuses 10–19) peamine surmapõhjus AIDS ja üle maailma on see teine levinuim teismeliste surmapõhjus.
Paljudes paikades ei austata teismeliste tütarlaste õigust privaatsusele ja kehalisele sõltumatusele ning paljud on tunnistanud esimese vahekorra pealesurumist.
Perioodil 2000–2015 on Sahara-taguses Aafrikas ära hoitud üle 6,2 miljoni alla 5-aastase lapse malaariasurm. Ülemaailmne malaaria esinemissagedus on hinnanguliselt langenud 37% ja suremuse määr 58% võrra.
Ajavahemikus 2000–2013 päästis tuberkuloosiennetus, diagnoosimine ja ravimine arvatavalt 37 miljoni inimese elu. Vahemikus 1990–2013 on tuberkuloosi suremus langenud 45% ja levimus 41% võrra.

Eesmärgid:

Viia 2030. aastaks kogu maailmas emade suremus alla 70 juhtumi iga 100 000 elussünni kohta.
Kaotada 2030. aastaks vastsündinute ja alla 5-aastaste laste välditavad surmad. Kõik riigid peaksid vähendama vastsündinute suremust vähemalt 12 juhtumini 1000 elussünni kohta ja alla 5 aastaste laste suremust vähemalt 25 juhtumini 1000 elussünni kohta.
Kaotada 2030. aastaks AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja ravimata jäänud troopiliste haiguste epideemiad. Võidelda hepatiidi, vee kaudu levivate haiguste ja muude nakkushaigustega.
Vähendada ennetustegevuse ja ravimise abil 2030. aastaks kolmandiku võrra mittenakkavatest haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ning edendada vaimset tervist ja heaolu.
Tugevdada kahjulike sõltuvuste, sealhulgas narkootikumide kuritarvitamise ja suitsetamise ennetamist ja ravi.
Vähendada 2020. aastaks poole võrra liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu.
Tagada 2030. aastaks seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervise lisamine riiklikesse tegevuskavadesse.
Tagada kõikidele inimestele üldine arstiabi. See tähendab ka kaitset finantsriskide eest, juurdepääsu kvaliteetsetele elementaarsetele tervishoiuteenustele ning ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele ravimitele ja vaktsiinidele.
Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu.
Tugevdada Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramise raamkonventsiooni rakendamist kõikides riikides vastavalt vajadusele.
Toetada peamiselt arengumaades levivate nakkushaiguste ja mittenakkavate haiguste vaktsiinide ja ravimite alaseid uuringuid ja nende väljatöötamist. Tagada taskukohaste hädavajalike ravimite ja vaktsiinide kättesaadavus kooskõlas kaubandusaspektide lepingutega (TRIP-leping) ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooniga, milles kinnitatakse arenguriikide õigust kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu paindlikkust käsitlevaid sätteid, et kaitsta rahva tervist ja tagada, et ravimid on kõikidele kättesaadavad.
Suurendada oluliselt tervishoiu rahastamist ja tervishoiutöötajate värbamist, arendamist, koolitust ja töölhoidmist arenguriikides.
Suurendada kõikide riikide suutlikkust luua varase hoiatamise süsteemid, vähendada riske ning võidelda kohalike ja ülemaailmsete terviseriskidega.