Puhas, kõigile kättesaadav vesi on oluline osa maailmast, kus soovime elada. Maakeral on selle saavutamiseks piisavalt vett. Kuid halva majandamise või taristu puuduse tõttu sureb igal aastal miljoneid inimesi (enamus neist lapsed) haigustesse, mis on seotud ebapiisava veevarustuse, kanalisatsiooni ja hügieenivahendite puudumisega.

Veepuudus, vee halb kvaliteet ja puudulik kanalisatsioon mõjuvad halvasti vaeste perede toidulauale, toimetulekule ja haridusvõimalustele. Põud põhjustab kannatusi maailma kõige vaesemates riikides, süvendades nälga ja alatoitumust.

2050. aastaks elab iga neljas inimene tõenäoliselt riigis, mis kannatab joogivee puuduse käes.

Faktid:

• Alates 1990ndast aastast on 2,6 miljardit inimest saanud juurdepääsu parematele veeallikatele, aga 663 miljonit inimest on neist endiselt ilma
• Üle maailma kasutab 1,8 miljardit inimest joogivett, mis on saastunud väljaheidetega
• Perioodil 1990–2015 on paremat veeallikat kasutavate inimeste osakaal suurenenud 76 protsendilt 91 protsendile
• Veepuudus mõjutab ligi 40% üleilmsest rahvastikust ja see arv kasvab. Üle 1,7 miljardi inimese elab hetkel jõe valgaladel, kus veekasutus on suurem kui pealevool
• 2,4 miljardil inimesel puudub võimalus kasutada vetsu või välikäimlat
• Enam kui 80% inimtegevusest tekkivast reoveest heidetakse jõgedesse või merre ilma puhastamata
• Iga päev sureb ligi 1000 last kõhulahtisusse, mis on seotud vee ja kanalisatsiooniga
• Hüdroenergia on olulisim ja levinuim taastuv energiaallikas. 2011. aasta seisuga moodustas see üleilmsest elektritootmisest 16%
• Ligikaudu 70% veest, mis jõgedest, järvedest ja põhjaveekihtidest välja pumbatakse, kulub kastmiseks
• Üleujutused ja muud veega seotud katastroofid põhjustavad 70% kõigist loodusõnnetustega seotud surmadest

Eesmärgid:

• Tagada 2030. aastaks kõikidele inimestele juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele.
• Tagada 2030. aastaks kõigile juurdepääs kanalisatsioonile ja hügieenile. Teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele.
• Parandada 2030. aastaks vee kvaliteeti, vähendades saastamist, tehes lõpu keelatud kohtadesse prügi mahapanekule ja viies miinimumini ohtlike kemikaalide ja materjalide keskkonda heitmise. Vähendada poole võrra puhastamata reovee kogust ja suurendada kogu maailmas oluliselt jäätmete ringlussevõttu ja ohutut taaskasutust.
• Muuta 2030. aastaks veekasutus kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks. Tagada magevee säästlik kasutamine, et lahendada veepuuduse probleem. Vähendada oluliselt veepuuduse all kannatavate inimeste arvu.
• Rakendada 2030. aastaks veeressursside integreeritud haldamine kõikidel tasanditel, sealhulgas vajadusel piiriülese koostöö raames.
• Kaitsta ja taastada 2020. aastaks veega seotud ökosüsteeme, sealhulgas mägesid, metsi, märgalasid, jõgesid, põhjaveekihte ja järvi.
• Laiendada 2030. aastaks rahvusvahelist koostööd ja suurendada toetust arengumaadele, et suurendada nende võimekust vee ja kanalisatsiooniga seotud tegevuste läbi viimisel, sealhulgas vee ammutamise, magestamise, tõhusa veekasutuse, reovee puhastamise, ringlussevõtu ja taaskasutuse tehnoloogiate valdkonnas.
• Toetada ja intensiivistada kohalike kogukondade osalemist vee ja kanalisatsiooni haldamise parandamisel.

Lingid:

UN-Water

World Water Assessment Programme

UNESCO Water

UNDP Water and Ocean Governance

UN Water for Life Decade

End Open Defecation

UN-HABITAT Water and Sanitation

A Post-2015 Global Goal for Water: Recommendations from UN-Water

Water and Sustainable Development Goals

Information briefs on water and sustainable development

UN-Water Decade Programme on Advocacy and Communication

UN Water and Sanitation Best Practices Platform

Allikas: UN.org