Terveilm

Migratsioon

491_globe

Maailma globaalprobleemid, inimtegevuse tekitatud probleemid, rahvastiku ebaühtlane kasv ning vanuseline koosseis maailma eri piirkondades põhjustavad rännet, eriti arvestades, et maailmas on piirkondi ja riike, kus rahvastik väheneb.

Rändel on palju põhjusi, mis tulenevad ülemaailmsetest probleemidest, nagu kliimamuutused – põuad põllumajanduslikes piirkondades, üleujutused, looduskatastroofide sagenemine ja võimsus, mageda vee ning metsade vähenemine. Rännet võib põhjustada ka inimtegevus -nafta ja metsade vähenemine, vaesus arengumaades, vaesuse-rikkuse ebaühtlane jaotumine maailmas, kasvav kultuuriline ja religioosne vastasseis, sõjalised kriisikolded.

Suur probleem on inimkaubandus, sest alati kui inimesed tunnetavad ohtu oma turvalisusele, leidub ka neid, kes on valmis olukorrast kasu lõikama. Inimkaubandus muudab keeruliseks majandusmigrantide ja põgenike eristamise ning (eba)seaduslike immigrantide tuvastamise. See on kasvanud vähesest riigipiiride ületamisest paljusid riike ja palju raha haaravaks äriks, mis hõlmab kogu maailma.

Viimasel ajal on Euroopas üha rohkem arutletud pagulaste ümberasustamise teemal ELi sees. Eesti on siiani olnud pagulaste vastuvõtmisel väga konservatiivne, kuid on selge, et see peab muutuma. Isegi president Ilves leidis enda kõnes: “Me ei saa Eestis loota oma muredega solidaarsusele, kui me ei ole solidaarsed teiste riikide ja nende muredega. Ma loodan, et inimesed minu riigis mõistavad seda, et me ei saa solidaarsust üksnes nõuda, vaid peame seda ka pakkuma.” Eesti Pagulasabi faktileht selgitab täpsemalt, mis on ümberasustamine, mis on ümberpaigutamine ning kui palju pagulasi Eesti võiks vastu võtta.

Ränne ja areng on omavahel samuti tihedalt seotud. Loe infolehte arengu ja töörände seostest.

Maailmas vastutab migratsioonipoliitika eest ÜRO Pagulasameti ülemkomissar (UNHCR, United Nations High Commissioner for Refugees).
Olulised mõisted, mida migratsiooni puhul eristada:

  • Asüülitaotleja või varjupaigataotleja – välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes Piirivalveamet või Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei ole otsust teinud. Eesti seadusandlus kasutab sõna varjupaigataotleja.
  • Ajutist kaitset vajav isik – välismaalane, kes ei vasta pagulasseisundi konventsioonis märgitud pagulase mõistele, kuid kelle riiki lubamine on põhjendatud humaansetel kaalutlustel. Ajutist kaitset antakse massilise sisserände korral välismaalasele, kes on sunnitud rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist lahkuma või on sealt evakueeritud. Seoses olukorraga riigis ei ole neil võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda, nad on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast või ähvardab neid tõsine oht langeda inimõiguste rikkumise ohvriks.
  • Ebaseaduslikult riigis viibiv isik – inimene, kellel puudub õigus (luba) riiki saabumiseks või riigis viibimiseks. Sageli nimetatakse ka illegaaliks.
  • Pagulane – välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast, viibib väljaspool päritoluriiki. Pagulase mõiste on määratletud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonis.
  • Põgenik – inimene, kes põgeneb sõja, looduskatastroofi jm seest.
  • Refoulement – isiku tagasisaatmine riigi territooriumile, kus teda ohustaks tagakiusamine või mõnele muule territooriumile, kus teda taga kiusataks. Refoulement on vastuolus nii pagulasõiguse kui ka rahvusvahelise tavaõigusega.
  • Täiendava kaitse saaja – välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu. On alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sh surmanuhtluse, piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis-või karistamisviiside kasutamise või tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumise.
  • Varjupaik – riigi poolt kaitse andmine oma territooriumil isikutele teistest riikidest, kes põgenevad tagakiusamise või tõsise ohu eest. Varjupaik sisaldab mitmeid elemente, sh non-refoulement, luba jääda varjupaigariigi territooriumile ja inimlikud kohtlemisnormid.

Vaata lisaks:

Eesti Pagulasabi – tugiteenused pagulastele ja teavitusprojektid

Eesti Inimõiguste Keskus – pagulaste õigusnõustamine Eestis

Sotsiaalministeerium – varjupaiga taotlemise seadusandlus

Politsei- ja Piirivalveamet – rahvusvahelise kaitse taotlemise protseduur

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Eestis

//

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee