Arengukoostööst teavitamise hea tava

Arengukoostöö teavitustegevuse hea tava loob raamistiku, millest organisatsioonid saavad lähtuda oma kommunikatsiooni strateegiate kujundamisel ja elluviimisel.

Ühest küljest teame, et palju arengukoostööd ja vaesust puudutavat infot on esitatud sensatsiooniliselt ja ebaõiglaste aspektidele keskendudes. Paljud meieni jõudvad kuvandid äärmises vaesuses elavatest inimestest ja humanitaarkatastroofidest on negatiivsed ning seda ei saa ignoreerida. Tegelikult oleks see vastuolus hea tava põhimõtetega, mille eesmärk on esitada inimeste elu tõetruult ning suhtuda kaastunde ja lugupidamisega nende inimväärikusse.

Arengukoostöö organisatsioonide teavitustegevuses kasututavad sõnumid ja visuaalid peavad esitama tervikpilti nii siseriiklikust kui ka välisriikidelt saadavast abist ning koostöösuhetest, mis kujunevad kohalike ja välisriikide kodanikuühenduste vahel. Heas tavas sõnastatud inimväärikuse, austuse ja olukorra tõese kujutamise põhimõtted peavad olema igasuguse teavitustegevuse põhialuseks.

Hea tava võivad (või isegi peaksid) oma tegevuste aluseks võtma kõik organisatsioonid, kes jagavad laiema avalikkusele või mõnele kitsamale sihtrühmale infot arengukoostööst. Nii aitame kaasa sellele, et globaalsed probleemid püsivad avalikkuse tähelepanu all ning viime teemakäsitluse kaugemale üksikutest tsitaatidest või fotodest ja anname paremini edasi anda neid väärtusi, millele hea tava toetub.

Piltide ja sõnumite vailimisel lähtume järgmistest põhimõtetest:

• Lugupidav suhtumine kujutatavate isikute inimväärikusse;
• Veendumus, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused;
• Tõese, solidaarse ja õiglase kajastamise edendamine.

Tuginedes loetletud põhimõtetele püüame tõese info edastamiseks igal võimalikul juhul:

• Valida pilte ja sõnumeid, mis põhinevad võrdsusel, solidaarsusel ja õiglusel.
• Esitada olukorda tõepäraselt nii kitsamas kui ka laiemas kontektis, et parandada avalikkuse arusaamist keerukatest arenguteemadest.
• Vältida inimeste, olukordade või kohtade esitamist stereotüüpselt, sensatsiooniliselt või diskrimineerivalt.
• Tagada aineks oleva isiku (või tema vanemate/hooldajate) nõuolek ja teadlik osalus.
• Anda inimestele, kelle olukorda kajastame, võimalus oma lugu ise rääkida.
• Küsida ja vajadusel salvestada kirjalikult, kas kõnealused isikud soovivad oma nime avaldada või jääda anonüümseks, ning alati võtta nende soove arvesse.
• Lähtuda inimõiguste ja haavatavate elanikkonnagruppide kaitse kõrgeimatest standarditest.
• Järgida laste õiguste konventsiooni kõikidest standarditest, sest lapsi kujutatakse kõige sagedamini.

Hea tava “Code of Conduct on Images and Messages” on kinnitatud Euroopa arengukoostöö kodanikuühenduste võrgustiku CONCORD üldkogu poolt juunis 2007. Head tava toetab ning järgib ka Eesti ühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud.

Vaata ka Arengukoostöö Ümarlaua seminari “Kuidas rääkida arengumaadest?” (11.03.2013) slaide ja blogi postitust.